Programmeerimises luuakse ligi 1000 uut ettevõtet aastas

Kõrget esmakatsetajate arvu pani imeks ka ITLi president Ivo Suursoo ja nentis, et kui seda kõrvutada töötajate arvu kasvuga 978 inimese võrra 2017. aastal, siis võib öelda, et enamik on ühe asutaja ettevõtted. „See on ka väga loogiline, kuna sisenemise barjäär on madal ja ideid, mis probleeme tarkvara arendusega lahendada on palju, siit ka palju katsetajaid,“ tõdes ta ja lisas, et huvitav oleks statistikas teada ka seda, kui suur osa alustanud ettevõtteid töötab aktiivselt kauem kui 1-2 aastat.

Uute ettevõtete loomises tugevat kasvu näidanud programmeerimise valdkond on Infopanga hinnangul olnud läbi viimaste aastate üks Eesti majanduse edukamaid ja hoogsamalt arenevaid tegevusvaldkondi. Sektoris tegutsevate ettevõtete arv, mille käive küündis vähemalt 200 000 euroni, on viimaste aastate jooksul pidevat kasvutrendi näidanud, kusjuures viimasel kahel aastal on selliste ettevõtete arv tõusnud aastas ca 40 võrra. Viimasel aastal oli sektoris 263 üle 200 000 eurost käivet teeninud programmeerimisega tegelevat ettevõtet, mida on 100 võrra rohkem kui neli aastat tagasi.

Sektori ettevõtete koondkäive ja –kasum on võrreldes varasema aastaga on oluliselt paranenud. Koondkäive tõusis ligi neljandiku võrra 494 miljoni euroni ning -kasum 39% võrra 50 miljoni euroni. Koondkasumi on koondmüügitulust kiiremini kasvamine on kaasa toonud ka ettevõtete käiberentaabluse tõusu 10,2%ni, mis on viimase nelja aasta kõrgeim näitaja.

Kõrgeimat keskmist töötasu maksis 4 töötajaga Gelato Estonia OÜ, mille peamine tegevusala on pakkuda programmeerimisteenuseid oma Norra emaettevõttele. Ettevõtte keskmine palk oli 5743 eurot ning varasema aastaga võrreldes tõusis see enam kui 40% võrra. Paremuselt teine palgamaksja oli samuti 4 töötajaga Orion Information Governance OÜ, kelle keskmine palk küündis 5355 euroni. Ettevõtte loodi 2017. aastal ning selle põhitegevusalaks on programmeerimisteenuste pakkumine põhiliselt USA-sse ja väiksemas mahus ka Eestis. Üle 100 töötajaga ettevõtete seas maksis parimat 3656 euro suurust palka Symantec Estonia OÜ. Ettevõte vähendas aastaga oma töötajate arvu kuuendiku võrra, tõstes samal ajal alles jäänud töötajate palku keskmiselt 18% võrra

Suurima töötajate arvuga ettevõte oli Playtech Estonia OÜ, kus töötajas 2017. aastal 540 töötajat. Varasema aastaga võrreldes langes ettevõtte töötajate arv 8 inimese võrra. Võttes arvesse, et Playtech Estonia OÜ plaanib 2018. aastal uutele turgudele kasvada, võib eeldada, et ettevõte värbab 2018. aastal uusi töötajaid.

Varasema aastaga tõusis kõige enam ehk 82 inimese võrra Pipedrive OÜ töötajate arv. Töötajate arvu kasv oli tingitud ettevõtte ambitsioonikatest kasvuplaanidest, mis päädisidki müügitulu kahekordistumisega. 65 töötajat juurde palganud Starship Technologies OÜ kirjutab oma majandusaasta aruandes, et ettevõttes töötavate inseneride arv tõusis 2017. aastal ca 40ni. Ettevõtte töötajate juurdekasvule võis oma panuse anda ka tütarfirma loomine Saksamaal. Tieto Estonia AS-i töötajaskonda lisandus 57 uut töötajat ning on seotud sellega, et Tieto Eestis tegutsev IT taristuteenuste tütarettevõte Tieto Estonia Services OÜ ühendati Tieto Estonia AS-iga.

Äripäeva infopanga programmeerimise konkurentsiraportit analüüsisid KPMG Baltics vanem juhtivkonsultant tehingute nõustamise alal Taavi Pahapill ja analüütik Martin Käärik, kes majandustulemuste põhjal tõstsid esile kolm, isegi Eesti mõistes kiiret käibekasvu näidanud gaselli:

1. Pipedrive - Eestist pärit globaalse haardega müügitarkvara pakkuv ettevõte, kes 2017. aastal suutis oma müügi kahekordistada ning ühtlasi saavutada positiivse kasumi enne intresse, makse ja kulumit (edaspidi EBITDA). Pipedrive on kokku tõstnud investeeringuid 70 miljoni euro ulatuses olles seega kaasatud kapitali mahult Transferwise’i ja Taxify järel suuruselt kolmas Eesti päritolu start-up.

2. Starship Technologies - Eesti juurtega revolutsiooniline pakiveo robotite tootja, kes 2017. aastal kahekordistas nii oma käivet kui ka EBITDA-t. Ka Starship on olnud kapitali kaasamisel vägagi edukas, olles 39,9 miljoni euroga Eesti kõigi aegade TOP-is 6. kohal.

3. Derivco Estonia – Lõuna-Aafrika päritolu globaalne veebikeskkonna hasartmängude arendaja, mis laienes Eestisse läbi kohaliku Voipster Estonia OÜ. Dervico käive kasvas 2017. aastal pea 50% ning EBITDA kahekordistus.

Lisaks toob KPMG oma kommentaaris välja, et automatiseerimine on hoos ning möödunud aasta oli edukas ka enamikele projektipõhiste ärimudelitega IT-sektori turuliidritele – nii Nortal, Helmes, Tieto kui ka Datel näitasid kõik protsentuaalselt kahekohalist käibekasvu, nende kannul Proekspert 7,3 protsendiga. Samuti tõuseb esile Icefire OÜ, kes suutis aastaga kasvatada käivet 35% võrra ning käivet töötaja kohta ligikaudu 17 000 euro võrra.

Konkurentsiraportis leiab lähemat infot ka KPMG poolt koostatud rahvusvahelise võrdluse kohta, kus muuhulgas selgub, et tööjõukulu moodustab Eesti ettevõtetes müügist proportsionaalselt suurema osa võrreldes Euroopa ettevõtetega ja tõstatakse küsimus kas ja kuidas Eesti IT-sektor suudaks kasumlikkuses Euroopa ettevõtetele järgi jõuda?

Infopank viis septembri keskel Eesti IT-arenduse valdkonnas tegutsevate ettevõtete juhtide seas läbi küsitluse, mõistmaks millised muudatused ootavad sektorit järgmise 12 kuu jooksul ees. Kokku vastasid küsitlusele 16 ettevõtte juhid.

Vastustest ilmnes, et sektori esindajad on tuleviku osas väga optimistlikult meelestatud. Üle 80% vastanutest loodab järgmise 12 kuu jooksul oma ettevõtte müügimahu kasvu näha ning ligi lausa 70% usub, et kasv ulatub vähemalt 10%ni. Vaid iga viies ei oota ettevõtte müügimahtude kasvamist. Samas ei ole küsitletute seas ühtegi juhti, kes ennustaks müügimahu langust.

Võrreldes varasema aastaga on suurenenud nende ettevõtjate arv, kes plaanivad järgmise 12 kuu jooksul oma teenuste hinda tõsta. Kui 2017. aastal läbi viidud küsitlusest selgus, et hindu plaanib tõsta ligi 57% küsitletutest, siis käesoleva aasta küsitlusest selgub, et hindade tõstmise vajadust näeb 2/3 kõigist küsitletutest. Tööjõukulude kiire kasvamine ja investeerimisevajadused, mille kohta saab ka raportist lähemalt lugeda, ei jäta Infopanga hinnangul ettevõtjatele pahatihti muud võimalust.

Tulevikule mõeldes eeldab ITLi president sektoris paari trendi süvenemist – tootestamine ja spetsialiseerumine, mis tema sõnul tähendab vähem ühekordseid tarkvaraarendusi ja rohkem konkreetse majandusharu spetsiifilisi valmislahendusi kuutasu põhiselt.

Sellega liigub Suursoo sõnul Eesti IKT sektor rohkem töötunni müümiselt enda poolt loodud toodete müümise poole. „Selle muutusega suudab sektor hoida IKT kulutused kontrolli all ka klientidel, kelle jaoks kuutasuliste toodete kasutamine on efektiivsem kui üksikarendused,“ täpsustas ta ja lisas, et loomulikult ei kao kuhugi ka erilahendused, aga nende loomiseks tuleb töötundi hakata üha rohkem sisse ostma väljast. Seda vahendusrolli suudavad Suursoo hinnangul täita kohalikud IKT ettevõtted üha paremini.

Lisaks rõhutas ta vajadust kiirendada käibe kasvutempot, sest potentsiaali on ja Eestil on vaja parandada kohta Euroopa Liidu erasektori digitaliseerituse taseme pingereas. „Aga selle kasvu eelduseks on investeerimisjulgus ja ka IKT sektori poolt pakutavate lahenduste ärilise kasu hindamisoskuse levimine,“ lausus Suursoo.

Valdkonna konkurentsiraport on koostatud 2017. a majandusaruannetes esitatud andmete baasil. Lisaks kajastuvad analüüsis Eesti Maksu- ja Tolliameti 2018. esimese poolaasta andmed. Raportisse on kaasatud ettevõtted, mille müügitulu vähemalt ühel aastal vahemikus 2014-2017 aastal ületas 200 000 eurot. Programmeerimise valdkonnas on vaatluse all info ja side sektori ettevõtted, mis on oma tegevusalaks märkinud EMTAK koodi 62011, mis on programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused. Raporti sisu kohta saab ülevaate SIIT.