„Jätkuvalt on rünnakute sihtmärkideks tervishoiusektor, energeetikaettevõtted ning riigiasutused, mille toimimisest sõltub inimeste heaolu ja elu. Lunavarakampaaniad, mille eesmärk on halvata süsteemide tööd ning raha välja pressida, on hästi läbimõeldud rünnakud, mille vastu on väga keeruline ennast täielikult kaitsta,“ selgitas Peterkop.
Infosüsteemidesse ja nende turvalisusesse tuleb panustada samaväärselt nagu näiteks arstide jätkukoolitusele, sest ka parima arsti oskustest võib jääda puudu juhul, kui haiguslood ja raviandmed on rünnatud süsteemide tõttu kättesaamatud, lisas ta.
„Selle ilmekaks tõestuseks on mullu maailmas levinud ulatuslikud kampaaniad nagu WannaCry ja NotPetya, mis õnneks Eestit suuremate kahjudega ei laastanud,“ ütles Peterkop.
Möödunud aasta oli nii maailmas kui ka Eestile tervikuna katsumusterohke, avastati laialt kasutuses olevate nuti- ja digiseadmete nõrkusi, lekkisid miljonite inimeste isikuandmed ning paroolid.
„Eesti e-riik seljatas ühe suurima katsumuse – Eesti ID-kaardi turvanõrkus lahendati edukalt. Säilis e-teenuste kasutamine ja usaldus digitaalse identiteedi vastu. Paljudel teistel riikidel nii hästi ei läinud,“ kinnitas RIA juht.
„Sellised kübermaailma väljakutsed aina suurenevad ning meil tuleb selleks hästi valmis olla. Kurjategijad või ka vaenulikud riigid, kelle soov on manipuleerida infoga, teenida kuritegelikul teel hõlptulu või õõnestada vastase usaldusväärsust, kasutavad ära iga võimaluse. Meil tuleb olla sammuke eespool – teha kõigepealt ise kõik selleks, et talitada digimaailmas võimalikult läbimõeldult ning hoolikalt, kaitsta enda süsteeme ning vajadusel riigilt abi küsida,“ selgitas Taimar Peterkop.