Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuendati 95% elektrooniliselt kasutatud ID-kaartidest
Turvariskiga ID-kaartidest uuendasid kasutajad märtsi lõpuks 494 000 kaarti, mis on 95% elektrooniliselt kasutatud kaartidest.
Seetõttu tunnistati 1. aprilli seisuga ligi 300 000 kaardi sertifikaadid kehtetuks. Isikut tõendava ja reisidokumendina kehtivad need kaardid aga edasi kuni kaardile märgitud kuupäevani.
„Oleme rahul, et valdav enamik ID-kaardi elektroonilistest kasutajatest uuendas oma kaardi sertifikaadid ning turvarisk Eesti e-teenuste kasutamisele mõju ei avaldanud. Eesti inimesed on e-teenustega harjunud nagu ka tarkvarauuendustega ning just see aitas Eesti ID-kaarti tabanud ohtu kiiresti maandada,“ ütles politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo juhataja Margit Ratnik.
„Peame aga arvestama, et digitaalne identiteet võib turvakaalutlustel ka edaspidi tarkvarauuendust vajada,“ lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Valdav osa uuendamata jäänud ID-kaartidest ei ole aasta jooksul elektroonilises kasutuses olnud, st nendega pole antud digiallkirja ega sisenetud e-teenustesse. Umbes 30 000 uuendamata jäänud kaartidest on olnud vähemalt korra elektroonilises kasutuses.
Eestis on kasutusel 1,3 miljonit ID-kaarti, millest mullu oli elektroonilises kasutuses 520 000 kaarti. Politsei- ja piirivalveameti peadirektor peatas ca 760 000 turvariskiga ID-kaardi sertifikaadid mullu 3. novembril.
Riigi Infosüsteemi Ameti eID osakonna juhi Margus Armi sõnul pole RIA-le teadaolevalt Eesti ID-kaardi turvarisk realiseerunud ning kellegi digitaalset identiteeti ei ole selle abil kuritarvitatud.
Paar aastat kasutatud äriklassi arvuti on tavaliselt kuni poole odavam kui uus. Miks valida just see ning kellele see kõige paremini sobib? Arvutiaida omanik Indrek Salm on kasutatud äritehnikat müünud piisavalt kaua, et teema selgeks rääkida.