Eesti saab tehisintellekti strateegia ja seaduse

„Õiguslikult on see valdkond keerukas, sest tehisintellekti algoritmid käituvad kui „must kast“ – isegi selle loonud inimene ei oska alati öelda, miks algoritm just sellise otsuse vastu võttis. Nendes ei ole klassikalist põhjus-tagajärg seost, nagu me oleme harjunud kohtama senistes tarkvarades. Me saame ainult treenida algoritme paremaks ja paremaks, kuni nende võime konkreetses otsustuspunktis on kas sama hea või parem kui inimese oma,“ selgitas ta.

Kaevats lisas, et tehnoloogilise arengu juures on väljakutseks ja lahendamata küsimuseks inimese sekkumiseta süsteemide rakendamise õiguslik pool – kes vastutab süsteemide tehtud otsuste tulemuste eest.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut tõi välja, et Eesti jaoks võiks tehisintellekti rakendamisest tõusta mitmekülgset kasu. „Avalikus sektoris saame nii teenuste kasutajakesksust tõsta, paremini andmeanalüüsi teostada, samuti riigi toimimist tõhustada ehk e-riigi arendamise sihte saavutada,“ toonitas ta.

„Ka tööstuse digipöördel saab olla tehisintellektil oluline roll, rääkimata võimalusest Eestisse uusi investeeringuid ja innovatsioonitegevust meelitada – tehnoloogiaarendajad on otsimas tehisintellekti lahendusi soosivat arendus- ja testkeskkonda,“ lisas Sikkut.

Ekspertrühma tööd koordineerib riigikantselei koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ning selle tähtaeg on järgmise aasta aprillis. Rühma kaasatakse riigiasutused, ülikoolid, ettevõtted ja sõltumatud eksperdid.