Uue riigihangete seaduse muudatuste osas tuleb töötajaid tublisti koolitada

Pakkuja kõrvaldamine

Kindlasti on üks enim küsimusi tekitanud uus säte, mille üle on ettevõtjad muret tundnud, on see, et hankijal alates 1. septembrist väljakuulutatud hangetes võimalik siis, kui ta oma kaalumise tulemusena seda vajalikuks peab, kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on eelnevaid hankelepinguid oluliselt või pidevalt rikkunud.

Eliase hinnangul sai see säte ellu kutsutud paadunud hankelepingu rikkujate valitsemiseks ja nende nii öelda kaudses mõttes karistamiseks, mitte igapäevaste hankijatega tekkivate kas vaidluste või tõesti mingit apsakate tagantjärele karistamiseks. Ta loodab, et selle rakendamise praktika ka juhindub tegelikust eesmärgist ja et hankijad mõistaksid, et see tähendab tõesti erandolukordi, mitte et see kujuneb nüüd reegliks. Sellest, et hankelepingu mingil määral kõrvalekaldumine eriti suurtes lepingutes, on küll reegel ja sinna ei saa Eliase sõnul mitte midagi parata.

Maanteeamet on selle üle arutanud ja püüdnud kujundada põhimõtted, et kuidas neid siis hakatakse mõistlikult rakendama.

Pöördmenetlus ja hankepass

Hankemenetlus koosneb erinevatest etappidest. Kui vana seaduse järgi oli alati kivisse raiutud see, et hankemenetluse üldise loogika kohaselt kõigepealt kontrolliti kõrvaldamise aluste puudumiset, siis kvalifitseerimist ja siis hakati vaatama sinna pakkumuse sisse ja lõpuks selgitati välja edukas pakkuja. Uus seadus võimaldab hankijal, ei kohusta, võimaldab kui ta seda vajalikuks peab, esmalt selgitada välja kellel on kõige parem pakkumus ja siis alles kontrollida, et ega ta ei vasta kõrvaldamise alustele ja kas ta vastab kvalifitseerimistingimustele. Loodetavasti on see nii pakkuja kui ka hankija jaoks natukene üleliigset bürokraatiat vähendav võimalus. Sisuliselt on see protsess nagu teistpidi pööratud, selgitas Elias.

Ruus täpsustas, et kui vaadata seaduse seletuskirja, siis üks eesmärk oli ka see, et bürokraatiat vähendada. Kui me võtame hankepassi ja pöördmenetluse, siis kindlasti oli see üks meede, kus seadusandja tahtis, et bürokraatiat vähendatakse. Selle koha pealt on meil plusse ja miinuseid.

Pluss on kindlasti see, et me ei pea kõiki pakkujaid hakkama kontrollima, kas ta vastab nõuetele ja kvalifitseerimistingimustele. Miinus on see, et tegelikult edukalt pakkujalt peab hakkama dokumente küsima siis, kui on ta välja selgitatud. Varasemalt pidi pakkuja esitama dokumendid kõik juba ära. Nüüd on bürokraatia liikunud lõppu, aga selle vahega, et kõiki pakkujaid ei pea kontrollima. Pakkujate jaoks on ka hankepassi teema uudne ja tegelikult see nõuab pakkujatelt põhimõtteliselt head hankespetsialisti, sõnas Ruus.