Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis kooskõlastusringile uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõu. Seni kehtinud seadus muudetakse 2018. aasta maist kehtetuks, sest seejärel hakkab isikuandmete kaitse õigust reguleerima Euroopa Parlamendi määrus. See tingib vajaduse ka riigisisene regulatsioon üle vaadata.
Reinsalu: andmekaitseõiguse reform aitab tagada isikuandmete ja eraelu kaitse
  • Foto: Picabay.com
Reinsalu sõnul on kiire tehnoloogiline areng ja üleilmastumine tekitanud isikuandmete kaitsel uusi väljakutseid. „Isikuandmete kogumise ja jagamise ulatus on märkimisväärselt suurenenud. Tehnoloogia võimaldab nii inimestel kui ka riigiasutustel kasutada isikuandmeid oma tegevuses enneolematus ulatuses. Euroopa Komisjon on väljendanud seisukohta, et andmekaitsereeglid vajavad põhjalikku reformimist, et tugevdada õigust eraelu puutumatusele internetis ning elavdada Euroopa digitaalmajandust. Kavatseme reformi rakendada minimaalseimal ettevõtluskoormust ja läbipaistvust riivaval moel,“ rõhutas justiitsminister.
Kehtima hakkava määruse eesmärk on aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel põhineva majandusliidu saavutamisele, samuti majanduslikule ja sotsiaalsele arengule ning Euroopa Liidu majanduse tugevdamisele.
„Euroopa Liidu liikmesriikide andmekaitse regulatsioonid on killustatud, valitseb ebaselgus ja ebaühtlane rakendamine. See suurendab avaliku sektori administratiivset koormust. Inimestel on oma isikuandmete töötlemist keeruline kontrollida. On rohkelt vastuolusid isikuandmete kaitses seoses õiguskaitseasutuste koostöö käigus toimuvate andmete töötlemisega. Need on kõik kitsaskohad, mida reformiga annab parandada,“ ütles Urmas Reinsalu.

Seotud lood

Uudised
  • 15.01.18, 19:07
Millal on vaja mõjude hindamist andmekaitse uute nõuete järgi?
Ei, uus isikuandmete kaitse üldmäärus ei nõua ettevõtjalt kõigi andmetöötlustoimingute puhul mõjude hindamist ja andmekaitse inspektsiooniga konsulteerimist, rahustab ettevõtjaid andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.06.26, 10:04
Eesti Loto IT-operatsioonide juht: hea partner aitab keskenduda põhiärile
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äritehnoloogia esilehele