Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Infoturbe konverents 2017 fotod
Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses 26. septembril toimunud Infoturbe konverents "Kuhu küll kõik andmed said?" otsis vastuseid küsimustele, mida teha, et andmed kaotsi ei läheks, käsitles infoturbe teemasid juhtimise võtmes ja jagas nõuandeid kriisi olukorras paremini toimetulekuks.
Kes esinesid ja millest rääksid, saab lähemalt vaadata programmist.
Avaettekande tegi RIA peadirektor Taimar Peterkop. Loe lähemalt Taimar Peterkop: küberkuritegevus on üha professionaalsem.
Kokkuvõtteid konverentsi teistest ettekannetest ja arutlusringidest saab lugeda oktoobris ilmuvas erilehes, mida jagatakse 19. oktoobril tasuta IKT Aastakonverentsil osalejatele.
Hetkel kuum
Seotud lood
Tuleva aasta märtsist hakkab ID-kaardi tarkvara tööle ka Maci arvutitega, ilma et kasutajad peaksid selleks mõnd spetsiaalset veebibrauserit kasutama ja lisaks kingib RIA kingib vabariigi 100. aastapäevaks Eestile ühtse visuaaliga eesti.ee keskkonna, lausus Geeniusele antud intervjuus Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektor Taimar Peterkop.
Juhid kipuvad lootma, et kriisi ei tule, ütles ITuudistele 26. septembril Infoturbe konverentsil esinev juhtimistreener Hede Kerstin Luik. Ta tõi välja peamised ohukohad, kus kriisisituatsioonis võivad hakata asjad valesti minema ning tõdes, et väga paljud ettevõtted ei ole piisavalt mõelnud ei andmete ega muuga seotud kriisiolukordade peale.
RIA peadirektor Taimar Peterkop rääkis 26. septembril toimunud Infoturbe konverentsil, et inimeste aina kasvav sõltuvus digitaalsetest lahendustest annab kurjategijatele suurema mänguruumi, mistõttu on ka ründed järjest erinevama iseloomuga.
Tänasest, 2. oktoobrist alustab LHV Panga infoturbejuhina tööd Tiit Hallas, kes on selle ala üks parimaid eksperte Eestis.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele