Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Estcoini võimsa idee 3 küsimust
Estcoini idee on väga võimas, kuid noor veel, kirjutab Äripäevas krüptorahaliidu juhatuse liige Asse Sauga ja toob välja kolm suuremat lahendamist vajavat küsimust.
Krüptoraha esmapakkumine (Initial Coin Offering – ICO) on raha kaasamise viis eelkõige detsentraliseeritud ärimudelite finantseerimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ning selle võlu ongi just detsentraliseeritus ja isereguleerivus, mida tänu plokiahelale saab rakendada. On suur küsimärk, kuidas sobitub siia pilti riik kui äärmiselt keskselt juhitud organisatsioon.
Kas loodaval token’il on selgelt arusaadav roll süsteemis, mis tagab eelkõige tema nõudluse turul, kust siis omakorda võidavad investorid?
Kolmandaks, kas riik kui konservatiivne ja stabiilne organisatsioon, mis saab ilmselt pakkuda pikaajalist, kuid madalat tootlust on ICO investoritele piisavalt ahvatlev?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üldiselt on tegemist väga laheda initsiatiiviga, potentsiaali on siin palju, tuleb vaid kontseptsioon selgemaks saada ning ilmselt ka kokkuleppele jõuda väga paljude riiklike institutsioonidega nagu rahandusministeerium, rahapesu andmebüroo ja teised.
Eesotsas aina uusi rekordeid püstitava bitcoiniga on kogu krüptovaluutade turu maht kasvanud viimase kuu ajaga sisuliselt kaks korda, ületades juba 50 miljardi piiri, kirjutab krüptorahaliidu juhatuse liige Asse Sauga.
Krüptoraha vaimustuse tuules on hakanud end aktiivselt turundama "Eesti oma krüptoraha" dagcoin. Võrkturunduse abil liitujaid värbav skeem ei müü liitujatele aga krüptoraha, vaid koolituspakette.
Liina Laasi tuntakse internetis EstonianTraderi nime all. Kaupleja, kelle erihuviks on krüptorahad, on veendunud, et see on justkui internet: alguses ei saanud keegi sellest aru ja hiljem ei kujuta keegi oma elu selleta ette.
Väikses Vormsi vallas elab aastaringselt umbes 200 inimest ja saarerahvana ollakse pidevalt valmis ka olukorraks, kus ühendus mandriga on häiritud. 10 ametnikuga vallavalitsus peab väikese meeskonnaga ära tegema sama paberitöö ning täitma samu küberturvalisuse ja infoturbe nõudeid, kui märksa suuremad omavalitsused.