Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Haip või mitte, aga kipub väsima
Eesti e-residentsuse programm on maailmas ainulaadne ja toonud meie riigile maailmas hulgaliselt heatahtlikku tähelepanu. Meie endi vaimustus kipub aga lahtuma ja esimesed valjuhäälsed skeptikud ei hoia oma kahtlusi vaka all: LHV omanik ja asutaja Rain Lõhmus iseloomustas e-residentsust viimati haibi ja absurdina.
Haip või mitte, aga projekti vedajad võiksid näo natuke ka Eesti poole pöörata ja sagedamini näidata, missugust kasu kogu asjast saavad need ettevõtlikud inimesed, kes ajavad omi asju siin, Maarjamaal. Tulu, mida eelduslikult saada loodetakse, erineb kordades.
Majandusministeeriumi nõunik Mihkel Loide ütles eelmise aastal, et kui meil oleks 30 000 e-residenti, võiks see meile tähendada 60 miljoni euro Eestisse jäämist aastas, st ühe e-residendi siia jäetavaks tuluks on eeldatud aastas 2000 eurot. E-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus aga on öelnud, et e-residentide loodud ettevõtted jätavad Eestisse kaudsete tuludena keskmiselt 4300 eurot aastas. E-residentsuse isaks peetav Taavi Kotka, endine majandusministeeriumi IT-asekantsler, on eelmisel aastal öelnud, et tänu ühe e-residendi ettevõttele saame 362 eurot. Tänase seisuga on e-residente üle 23 000, nad on loonud üle kolme tuhande ettevõtte ning Korjuse andmetel on riigi tulu 2015 jaanuarist kuni 2017 augustini olnud 2,8 miljonit eurot. Kotka idee on olnud leida 10 miljonit e-residenti – ambitsioonide puudumises ei saa seda ettevõtmist kohe kindlasti süüdistada.
Arvestades, et projekt on napilt mõneaastane, ei saa rehkenduste eelduslikkust ja umbmäärasust pahaks panna, seda enam, et mainekujunduslikult on projekti võimatu alahinnata. Keerulisem on aga kõigi praktiliste probleemide lahendamine, mida meeletu aplombiga alustatud ettevõtmine endaga kaasa toob.
Pankadele lisatöö
Pankadele on e-residentide tuvastamine kaasa toonud hulga lisatööd ja tubli peavalu. Pangad, mille tegevus käib finantsinspektsiooni karmi järelevalve all ja rangetes seaduslikes raamides, peavad mitteresidentide – ja e-resident on mitteresident – teenindamisel lähtuma tunne-oma-klienti-printsiibist. E-residentide puhul on vastavaid nõudeid täita tunduvalt keerulisem kui residentide puhul, ja see on ka põhjus, miks pangad on e-residentide suhtes tõrksaks muutunud. Kui mõni eksootiliselt riigist pärit e-resident tahab siinse panga kaudu raha pesta, siis on pangal suur jama kaelas, loomulikult seda ei soovita. Nii võib mõnel juhul olla lihtsam aeganõudva taustatöö tegemisele käega lüüa ning jaa asemel ei öelda – rahapesuriskid on suured ja tõsised. Võib vaid ette kujutada, mismoodi hakkavad siinsed kohalikud pangad toime saama kümne miljoni e-residendi tausta tuvastamisega ja nende äridega kursis olemisega, et vältida hiigeltrahve, mida selle kohustuse eiramine kaasa toob. Rain Lõhmusel pankurina on selle ülesande raskusest adekvaatne ettekujutus.
E-residentide poolt vaadates on aga küsimus selles, missuguseid teenuseid nad kaasa saavad. Veel eelmisel aastal tunnistas Kotka isegi, et e-residentsus vajab tõeliseks õnnestumiseks oluliselt rohkem sobivaid tooteid ja teenuseid, kui neid siinsetel ettevõtetel praegu pakkuda on. Ettevõtjate vaimustus e-residentidele sobilike teenuste pakkumisel pole senimaani olnud ülearu suur. Kas saab elulooma Kaspar Korjuse estcoini ideest, on esialgu vara hinnata: idee on alles värske, avalik debatt algstaadiumis ning vajab peale julgete mõtlejate ka kõvasid tegijaid ja seaduslikke raame, mille loomine käib oluliselt aeglasemalt, kui sünnivad suured mõtted.
Allikas: Äripäev
Hetkel kuum
Seotud lood
Rahvusvaheliste maksete ettevõte Paymentwall ja Eesti e-residentsuse programm käivitavad koostöös uue teenuse Passport, mille abil saavad ettevõtjad kõikjalt maailmast asutada ettevõtte, millel on ligipääs erinevatele globaalsetele makseteenustele ja teistele rahvusvahelist ettevõtlust toetavatele teenustele.
Kuna karmide nimedega regulatsioonid panevad pankadele hulga kohustusi, on Eesti pangad e-residentide suhtes ettevaatlikud, selgitab SEB panga väikeste ja keskmiste ettevõtete segmendi juht Edward Rebane Äripäevas.
Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul on aina selgem, et jutt e-liidrist Eestist on õõnes minevikusaavutuste najal liulaskmine. Meil on hädasti vaja tarka välistööjõudu, kuid pole ühtegi äppi, mis moodsalt ja mugavalt eesti keelt õpetaks.
Seoses eile avalikuks tulnud ID-kaartide võimaliku turvariskiga on Tele2-s kasvanud päevaga mobiili-ID taotluste arv kaks korda. Elisa võimaldab kuni aasta lõpuni teenuse avada soodushinnaga.
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale „Tehisintellekt äris“.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele