E-residentsuse tulusid on raske hinnata, aga mured on suured: rahapesuriskide vältimiseks tuleb pankadel palju pingutada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Haip või mitte, aga kipub väsima
  • Foto: Anti Veermaa
Eesti e-residentsuse programm on maailmas ainulaadne ja toonud meie riigile maailmas hulgaliselt heatahtlikku tähelepanu. Meie endi vaimustus kipub aga lahtuma ja esimesed valjuhäälsed skeptikud ei hoia oma kahtlusi vaka all: LHV omanik ja asutaja Rain Lõhmus iseloomustas e-residentsust viimati haibi ja absurdina.
Haip või mitte, aga projekti vedajad võiksid näo natuke ka Eesti poole pöörata ja sagedamini näidata, missugust kasu kogu asjast saavad need ettevõtlikud inimesed, kes ajavad omi asju siin, Maarjamaal. Tulu, mida eelduslikult saada loodetakse, erineb kordades.
Majandusministeeriumi nõunik Mihkel Loide ütles eelmise aastal, et kui meil oleks 30 000 e-residenti, võiks see meile tähendada 60 miljoni euro Eestisse jäämist aastas, st ühe e-residendi siia jäetavaks tuluks on eeldatud aastas 2000 eurot. E-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus aga on öelnud, et e-residentide loodud ettevõtted jätavad Eestisse kaudsete tuludena keskmiselt 4300 eurot aastas. E-residentsuse isaks peetav Taavi Kotka, endine majandusministeeriumi IT-asekantsler, on eelmisel aastal öelnud, et tänu ühe e-residendi ettevõttele saame 362 eurot. Tänase seisuga on e-residente üle 23 000, nad on loonud üle kolme tuhande ettevõtte ning Korjuse andmetel on riigi tulu 2015 jaanuarist kuni 2017 augustini olnud 2,8 miljonit eurot. Kotka idee on olnud leida 10 miljonit e-residenti – ambitsioonide puudumises ei saa seda ettevõtmist kohe kindlasti süüdistada.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äritehnoloogia esilehele