Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uue riigihangete seaduse olulisemad muudatused
Uus riigihangete seaduse kohaselt muutub riigihangete korraldamine paindlikumaks, kiiremaks ja paremaks, väheneb ettevõtjate halduskoormus ning täienevad hankijate võimalused parima hanketulemuse saavutamiseks. Lisaks võetakse üle kolm Euroopa Liidu direktiivi, mis kaasajastavad riigihangete korraldust terves Euroopa Liidus, selgitas Rahandusministeerium pressiteate vahendusel.
Olulisemad muudatused 1. septemrist jõustuvas riigihangete seaduses:
Väärtuspõhiste hangete edendamine
Pakkumuste hindamine saab ka edaspidi toimuma esmajoones hinna ja kvaliteedi alusel, kuid võimaldades seni kehtinud seadusega võrreldes paremini arvestada keskkonnahoidlikke, sotsiaalseid ja innovaatilisi aspekte. Uuteks võimalusteks on näiteks pakkumuse hindamine lähtuvalt olelusringi kuludest või keskkonnamõjudest.
Haldus- ja töökoormuse vähendamine ettevõtja kvalifitseerimise ja kõrvaldamise aluste kontrollimise lihtsustamise abil
Olulise muudatusena annab uus seadus hankijale võimaluse kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimise tingimustele vastamist esmajoones pakkujate endi kinnituste abil ning nõuda lisadokumentide esitamist üksnes edukalt pakkujalt. Kuivõrd ka eduka pakkuja kontroll toimub peamiselt elektrooniliste andmebaaside alusel, väheneb nii hankijate töö- kui ka ettevõtjate halduskoormus.
Lisandub uus hankemenetluse liik – innovatsioonipartnerlus
Innovatsiooni toetamiseks lisandub hankija arsenali uue hankemenetlusena innovatsioonipartnerlus, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Selline erimenetlus võimaldab hankijatel luua ettevõtjatega pikaajalisi partnerlussuhteid täiesti uue lahenduse väljatöötamiseks ja selle hilisemaks soetamiseks. Innovatsioonipartnerlus võimaldab ühes hankemenetluses hankida nii teadus- ja arendustegevust kui innovaatilist asja, teenust või ehitustööd.
Luuakse eeldused paberivabale e-riigihangete korraldamisele üleminekuks 2018. aasta sügiseks
Luuakse alused täielikult e-riigihangetele üleminekuks, mis võimaldab loobuda paberi kasutamisest ning seeläbi vähendada riigihanke korraldamise ja pakkumuse esitamisega seonduvaid kulusid. Elektroonilistele riigihangetele minnakse täielikult üle 18. oktoobriks 2018, võimaldades üleminekuajal hankijatel uute normidega kohaneda ning ellu rakendada ülemineku sujuvuse tagamiseks vajalikke infotehnoloogilisi arendustöid. Kui seni kehtinud seadus sätestas kohustuse võimaldada pakkumuste ja taotluste elektroonilist esitamist vähemalt 50 protsendi ulatuses hankija eelarveaastal planeeritavate riigihangete rahalisest mahust, siis nüüd seadus sätestab kohustuse korraldada e-hankeid 70% ulatuses registris alustatud hangetest aastast 2017 ja 100% ulatuses aastast 2018. Olemasolevat riigihangete registri rakendust on kohandatud uutele nõuetele vastavaks. Kasutajamugavam, uue visuaalse lähenemise ja tehnilise lahendusega register jõuab kasutajateni 2018. aasta lõpus.
Lihtsustatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu riigihangetele
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu riigihangetele lihtsustab hankes osalemiseks nõutavale käibele ülempiiri seadmine, mis on maksimaalselt kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus. Sama eesmärki kannab ka hankijale lisanduv kohustus põhjendada riigihanke piirmäärast suurema maksumusega (so asjade ja teenuste ostmisel alates 60 000 eurost ning ehitustööde tellimisel alates 150 000 eurost) hangete puhul hanke ühe hankemenetluse raames osadeks jaotamata jätmist, mille kaudu suunatakse hankijaid konkurentsi suurenemist soodustama.
Hetkel kuum
Ühtlustatakse kontsessioonilepingute sõlmimise menetlust
Senisest paindlikumaks ja õigusselgemaks muutub ka kontsessioonide andmise menetlus. Kuna kontsessioonide andmist reguleeritakse direktiivis ühtsete nõuete alusel, on ka seaduses nõudeid ehitustöö ja teenuste kontsessioonide andmiseks ühtlustatud, nähes võrreldes seni kehtinud seadusega ette oluliselt paindlikumad reeglid. Uuenduste kohaselt on alati võimalik ettevõtjatega läbi rääkida.
Lühenevad pakkumuste esitamise tähtajad
Kui seni võis pakkumuste esitamise minimaalne tähtaeg olla rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete korral kuni 52 päeva, siis uue seaduse kohaselt saab see avatud hankemenetluses olema kuni 35 päeva. Ehitustööde tellimisel on tähtajad lähtuvalt nende riigihangete keerukusest 10 päeva võrra pikemad.
Hankelepingute muutmine muutub paindlikumaks
Oluliselt paindlikumaks muutuvad hankelepingu muutmise võimalused. Lubatud on nii hankijale eelnevalt ette nähtavad ja riigihanke alusdokumentides sõnastatud muudatused kui ka hankijale eelnevalt ettenägematud muudatused. Viimasel juhul on sätestatud lisatingimus, mille kohaselt ei ühegi muudatuse väärtus ületada 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest. Siiski kehtib igale lubatud muudatusele piirang, et sellega ei muudeta hankelepingu üldist olemust. Viimane on määratlemata õigusmõiste, mille juhtumipõhine sisustamine jääb vaidlustuspraktika kujundada. Väikesemahulised (asjade ja teenuste puhul kuni 10% ja ehitustööde puhul kuni 15% hankelepingu algsest maksumusest) muudatused hankelepingus on tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta. Hankelepingut on võimalik muuta ka juhul, kui sellise muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud.
Laienevad võimalused ebaausate ettevõtjate kõrvaldamiseks riigihankest
Hankijale antakse võimaluse hankemenetlusest kõrvaldada ettevõtja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud varasemaid hankelepinguid. Oluline on arvestada, et sätte kõrvaldamiseks peab olema eelnevalt sellise ettevõtja suhtes rakendatud sanktsioone.
Kasutusele võetakse heastamise instrument ja ettevõtja võib hankes osalemiseks maksuvõla ära maksta
Ettevõtjale antakse võimalus tõendada, et vaatamata kõrvaldamise aluse olemasolule on ta rakendanud meetmeid oma usaldusväärsuse tagamiseks, mille tõttu võib hankija kaaluda tema hankemenetlusest kõrvaldamata jätmist. Kui ettevõtjal on maksuvõlg, tuleb talle anda võimalus see tasuda või ajatada.
Maksuvõla mõiste ühtlustatakse maksukorralduse seaduses toodud maksuvõla mõistega
Õigusselguse huvides ühtlustatakse maksuvõla mõiste riigihangetes maksuvõla mõistega maksukorralduse seaduses, maksuvõla miinimumsumma saab seega olema 10 eurot senise 100 euro asemel.
Täienevad alused sisetehingute sõlmimiseks
Sisetehingu (hankeleping hankijaga seotud era- või avalik-õigusliku juriidilise isikuga) puhul on uudne, et seda saab kohaldada ka viisil, et kontrollitav üksus ostab või tellib teda kontrollivalt hankijalt (alt-üles), või horisontaalselt, kus lepingu osapoolteks on kaks sama hankija kontrollitavat üksust. Ilma riigihanget korraldamata on võimalik leping sõlmida ametiasutuste vahelise koostöö raames, mille puhul osutavad pooled oma ülesandeks olevaid avalikke teenuseid ühiste eesmärkide täitmiseks, juhindudes üksnes avalike huvidega seotud kaalutlustest ja eeldusel, et koostööga seonduvast tegevusest toimub avatud turul alla 20 protsendi.
Muudatused siseriiklikes riigihanke piirmäärades
Lihthankemenetlus –asjade ja teenuste puhul alates 30 000 kuni 59 999 eurot,ehitustööde puhul alates 60 000 kuni 149 999 eurot.kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ja võrgustikusektori hankijaasjade ja teenuste puhul alates 60 000 kuni 300 000 eurot,ehitustööde puhul alates 300 000 eurot kuni rahvusvahelise piirmäärani.Lepingu sõlmimisele on kehtestatud kohustuslik ooteaeg, et mitteedukatel pakkujatel oleks võimalik hankija otsus vaidlustada. Vähendatakse kohustuslikku seadusest tulenevat reeglistikku.Hankemenetlus avalikus sektoris ehk riigiasutused, KOV, avaliku huviga MTÜ, SA ja ÄÜ –asjade ja teenuste puhul 60 000 eurot ja üle selle,ehitustööde puhul 300 000 eurot ja üle selle.Lisandus hankepass ja uus menetlusliik: innovatsioonipartnerlus.Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus –Eriteenuste (näiteks hotelli- ja restoraniteenused või turvateenused) puhul 60 000 eurot ja üle selle,Sotsiaalteenuste (näiteks tervishoiu- ja sotsiaalteenused või sotsiaaltoetuste teenused) puhul 300 000 eurot ja üle selle,Lisandus kohustuslik hanketeate avaldamine, kõrvaldamise aluste kontroll ja ooteaeg.Kontsessioonimenetlus - 300 000 eurot ja üle selle.Menetlus muutus paindlikumaks.Hankemenetlus võrgustikusektoris ja kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas –Rahvusvaheline piirmäär alates 418 000 asjad ja teenused 5 225 000 ehitustööd.
Eelnõu ettevalmistamise ja menetluse kronoloogia
Riigihangete seadusega võetakse üle kolm uut Euroopa Liidu riigihangete direktiivi, mis võeti vastu 26.02.2014 ja jõustusid 18.04.2016.Rahandusministeerium kaasas alates 2014. aasta jaanuarist kuni juunini eelnõu väljatöötamiskavatsuse raames üle 50 erineva huvigrupi, nii pakkujate kui hankijate esindajaid.Eelnõu teksti koostamist alustati 2014. aasta suvel, kooskõlastusringile ja avalikule konsulteerimisele esitati esmakordselt 2015. aasta mais. Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks esitati eelnõu 2015. aasta novembris ja teistkordselt 2016. aasta veebruaris.Valitsus kiitis eelnõu heaks 31.03.2016 istungil ning riigikogus algatati eelnõu 4.04.2016 ja pärast menetlusest välja langemist lõpphääletusel uuesti 4.05.2017Riigikogu kiitis riigihangete seaduse muudatused heaks 14.06.2017 ja seadus jõustub 1.09.2017 välja arvatud mõned sätted, mis jõustuvad hiljem.
Riigihangete arv
8079 (2013), neist 45% elektrooniliselt menetletavad riigihanked
9107 (2014), neist 70% elektrooniliselt menetletavad riigihanked10652 (2015), neist 80% elektrooniliselt menetletavad riigihanked11300 (2016), neist 90% elektrooniliselt menetletavad riigihanked.
Allikas: riigihangete register
Seotud lood
Uut riigihangete seadust (edaspidi seadus) tervikuna võib kokkuvõttes hinnata kui tugevat keskmist. Kohustuslikus korras on üle võetud Euroopa Liidu nõutavad muudatused, kuid vähe on sätteid, millega suunatakse Eesti hankijaid maksumaksja rahaga paremini ümber käima ning pakkujaid vähem jokitama, tõdeb advokaadibüroo Sorainen advokaat Kadri Härginen.
Äripäeva teemaveebi ITuudised.ee poolt 22. novembril korraldatud seminaril "IT-hanked uue seaduse järgi" andis uue RHS kaasautor Kristiina Kaarna ülevaate, milliseid tõhusaid võimalusi annab uus riigihankeõigus, et lahti saada turusolkijatest ja saada parima lisandväärtusega pakkumusi.
E-riigi kuvand on murenemas – riigi tarkvaarendus vajab arenguhüpet, kirjutab AgileWorks AS juhtivarendaja/juhatuse liige Karel Golberg.
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale „Tehisintellekt äris“.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele