Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring: Eesti kõrgkoolide vilistlased on läbitud õpingutega rahul, kuid oleks soovinud rohkem praktikavõimalusi
Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna asejuhataja Sigrid Vaheri sõnul näitavad tulemused, et vilistlased peavad Eesti kõrghariduse kvaliteeti heaks ja tunnevad ennast tööturul konkurentsivõimelisena. „Samas näevad vilistlased ka arenguruumi,“ tõdes Vaher. „Vähene rahulolu praktikavõimalustega ilmnes juba eelmises, 2012. aasta vilistlaste uuringus. Ministeerium on algatanud mitmeid tegevusi selleks, et nii kõrg- kui ka kutseharidus vastaks paremini tööturu vajadustele. Õppeasutused saavad taotleda toetust koostöö arendamiseks tööandjatega, näiteks praktikavõrgustiku laiendamiseks ja tööandjate poolsete praktikajuhendajate koolitamiseks. Rakendatud abinõude mõju ilmnemine võtab paraku aega.“
Praktikavõimalustega olid rohkem rahul rakenduskõrgharidusõppe vilistlased - 77%, teiste õpete vilistlastest ligikaudu pooled. Välisüliõpilaste hinnang praktikavõimalustele on madalam kui kohalikel tudengitel. Õppevaldkondade lõikes hindasid praktikavõimalusi kõrgemalt tervise ja heaolu, teeninduse ning hariduse valdkonna vilistlased. Kõige vähem olid praktikakorraldusega rahul põllumajanduse, humanitaaria ja kunstide ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna vilistlased.
Tööturul hakkamasaamiseks peavad vilistlased erialaste teadmiste ja oskuste kõrval oluliseks ka sotsiaalseid oskusi – suhtlusoskust, probleemide lahendamise ning analüüsioskusi.
Eesti kõrgkoolides õppijaid iseloomustab õpinguteaegne aktiivsus tööturul, rohkem kui kolmveerand vilistlastest töötas õpingute ajal. Töötamise peamise põhjusena nimetati vajadust tagada majanduslik toimetulek, aga ka elatustaseme tõstmise, eneseteostuse ja töökogemuse omandamise soovi. Viimast kinnitab ka fakt, et üle poole töötavatest vilistlastest töötas õpingute ajal töökohal, mis oli nende erialaga lähedalt või suurel määral seotud.
Õpitud erialale lähedasel ametikohal töötab enim tervise ja heaolu, põllumajanduse ning hariduse valdkonna vilistlasi. Kõige kauem võttis erialase töö leidmine aega humanitaaria ja kunstide ning sotsiaalteaduste valdkonna vilistlastel, kõige kiiremini leidsid endale erialase töö teeninduse ja hariduse valdkonna vilistlased.
Õpirändes osales ehk teistes riikides käis õppimas ligikaudu viiendik vilistlastest. Kõige mobiilsemad olid doktorandid, kellest 90% viibis õpingutega seoses välisriigis. Õpirändes osalemise suurimaks probleemiks on sellega kaasnevad rahalised kulutused. Iga kolmas vastanu pidas teistes riikides õppimise takistuseks rahalisi põhjuseid, iga kuues aga õppekavade ühildumist kodukõrgkooli õpingutega.
Uuringu eesmärk oli anda ülevaade vilistlaste õpingutega seotud taustast, lõpetamisjärgsest tegevusest, toimetulekust tööturul ning omandatud pädevustest ja rahulolust õpingutega, samuti anda kõrgkoolidele tagasisidet õppetöö kvaliteedi kohta.
Uuringu teostas Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimisel Ernst & Young Baltic AS. Veebipõhine ankeetküsitlus viidi läbi 2015. aastal Eestis kõrgharidusõpingud lõpetanud vilistlaste seas. Kokku lõpetas 2015. aastal Eestis kõrgkooli ligikaudu 10 000 tudengit, küsitlusele vastas 2358 vilistlast. Sarnaseid uuringuid on tehtud ka 2006., 2009. ja 2012. aasta vilistlaste kohta.
Hetkel kuum
Seotud lood
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) IT õppejõud teevad eraettevõttes Helmes rahvusvaheliste IT-projektide arendamise praktikat, koostöö aluseks on lepe ülikooli infotehnoloogia teaduskonna ja Eesti ühe suurema tarkvarafirma Helmes vahel.
Täna algavad täiskasvanute ümberõppe programmi „Vali IT!“ põhikursused. Tasuta kursustel koolitatakse kõrgharidusega inimesi, kes pole senini IT erialadel töötanud, ent kes soovivad tulevikus leida tööd IT-sektoris. „Vali IT!“ 3,5 kuud kestvaid tasuta kursusi pakutakse aastatel 2017 - 2020 ühtekokku 500-le inimesele.
Vali IT esimese kursuse edukalt lõpetanud Tiina Siimar räägib, miks ta sinna kursusele läks ja mis sellel kursusel toimus ning mis pärast edasi sai.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele