Kolme aastaga 500 uut tarkvaraarendajat

“Kandidaatide sõelumine ja sobivaimate väljavalimine ongi üks keerukamaid tegevusi. Lisaks hariduse ja töökogemuse nõuetele teeme kandidaatidele ruumilise võimekuse testid, mis näitavad soodumust tööks tarkvaraarendajana. Lisaks on oluline kandidaadi senise hariduse ja töö valdkond, et lõpetaja saaks oma seniseid kogemusi ka edaspidises töös rakendada,” selgitas Sild.

Sild märkis esimese lennu lõpetajate kohta, et nii koolitajad Henn Sarv ja Heleen Maibak kui ka praktikafirmade esindajad kinnitasid, et potentsiaali ja võimekust saada IT valdkonnas tööd on kõigil lõpetanutel. “Aga siiski ei saa seda kursust läbides “valmis arendajaks”. Kõikidel on vaja enda praktilisi oskusi arendada, paljudel veel ka juurde õppida,” lisas ta.

Praeguseks on tema sõnul valdkonnas töötamas pooled lõpetanud. Ja osad on läinud edasi õppima infotehnoloogiat ülikooli. Enesetäiendamine jätkub nii omal käel kui ka praktikafirmades. Kuna ettevõtted värbavad oma tööde portfellist lähtuvalt, siis kindlasti osa lõpetajaid saab tööle pikema aja jooksul, mitte kohe pärast praktikat.

Sild lisas, et täpsema uuringu tööle saamise olukorrast plaanib koolitusettevõte läbi viia septembris. “Aga kindlasti loeme kursuse esimese etapi kordaläinuks. Koolitusmudel ja -programm õigustasid ennast. Sellisel moel – igapäevaselt teooria õppimist praktiliste harjutustega täiendades on võimalik areneda väga kiire tempoga” tunnistas ta.

Pisaraid ja “jess”-emotsioone oli palju

Paarisprogrammeerimises, mida alustatakse juba kolmandal nädalal, saavad kursuslased õppida üksteiselt ja ka õpetada seda, mis endal paremini selge. “Samas õppisime ja arenesime selle piloodi käigus edasi ka meie, korraldajad: praktikakorralduse parimaid praktikaid, kandidaatide profiilide paremat sobitamist IT-firmade vajadustega,” loetles Sild.

Üks, mida praktikafirmad tema sõnul toonitasid, oli see, et kuigi programmeerimisoskused pärast paarikuulist õppimist ei saa olla piisavad, siis kandidaadid kompenseerivad seda oma elukogemuse ja teiste alade tundmise ning entusiasmiga. “See oligi see, mida me lootsime. Seega on ootused end õigustanud!” rõõmustas Sild.

“See vaim ja emotsioonid, mis on seotud nii suure muutuse ja nii intensiivse õppimisega, on see, mis nii osalejatele kui juhendajatele ilmselt väga pikaks ajaks meelde jääb. Nii pisaraid kui ka “jess”-emotsioone oli palju. Ja need käisid reeglina käsikäes,” rääkis Sild ja lisas, et eks igal osalenul on rääkida oma lugu. “Eks see ongi see, mis teeb sellise programmi erakordseks nii osalejatele kui ka kogu Eestile. See, et koolitusrühmadest kujunes tihedalt suhtlev sõpruskond, on üks selle märke,” lisas ta.