Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Palo: e-Eesti saab olla vaid nii võimas kui on tema nõrgim lüli
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo tutvustas täna infotehnoloogia ja kommunikatsiooni valdkonna arenguprogrammi tegevussuundade ettepanekuid, mis on lähtekohaks programmi koostamisel.
„E-Eesti saab olla vaid nii võimas kui on tema nõrgim lüli. Tänases olukorras tähendab see, et peame jõuliselt tegelema kvalifitseeritud spetsialistide nappuse leevendamisega ja IKT oskuste edendamisega,“ ütles minister Palo.
Programmi kontseptsiooni arutelude käigus leidis taas kinnitust, et IKT sektori ettevõtete arengu suurim piiraja on kvalifitseeritud spetsialistide nappus ning Eesti majanduskasvu üheks peamiseks takistuseks selles valdkonnas on tööstusettevõtete mahajäämus oma protsesside digitaliseerimisel. Samuti on soodsate arengutingimuste loomiseks vaja Eesti kui tugeva e-riigi kuvandi säilitamist ja edendamist, lisas minister.
„Nimetatud väljakutsetest lähtuvalt on arenguprogrammi tegevussuundade peamine fookus IKT sektori tööjõupuuduse leevendamine ja Eesti majanduse tootlikkuse kasvatamine läbi tööstuse digitaliseerimise toetamise,“ selgitas Palo.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ta märkis, et arenguprogrammi üks kaalukamaid algatusi on majanduse arengu jaoks vajalike andmete kogumine ja analüüsimine. „Täna on raske teha majandusarengut toetavaid teadmiste põhiseid otsuseid, kuna alusandmed on ebapiisavad või vananenud. Samuti on otsuste mõju raske hinnata, kuna tagasiside ilmneb ligi 1,5-aastase nihkega. Samas on meil andmed selleks olemas, puudu on vaid platvorm, et saaksime neid ära kasutada.“
Arenguprogrammi tegevussuundade koostamisse andsid lisaks MKM-ile oma panuse Infotehnoloogia Ettevõtete Liit, EAS-i e-residentsuse ja e-Estonia showroom’i tiimid, Riigi Infosüsteemi Amet, IT ettevõtjate ja idufirmadeesindajad.
Arenguprogrammi ettepanek keskendub kokku kuuele tegevussuunale:
Vastavalt valitsuse tegevusprogrammile töötatakse IKT valdkonna arenguprogrammi kontseptsioon välja 2018. aasta jaanuariks. Arenguprogrammi eelarve on iga-aastaselt 10 miljonit eurot alates aastast 2018.
Foto: Aali Lilleorg
Foto: Aali Lilleorg
E-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus, ettevõtja Karoli Hindriks ja täna ametisse astunud MKMi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut.
Foto: Aali Lilleorg
ITLi president Anneli Heinsoo ja MKMi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) alustas 26. juunil ettevõtjate võrkudega liitumise programmi taotluste vastuvõtmist, millega antakse toetust ettevõtjatele, kes soovivad liituda elektri-, side ning vee- ja kanalisatsioonivõrkudega või parandada olemasolevaid ühendusi.
Rahvusvaheliselt tunnustatud startup keskkondade uuringu sõnutsi on Eesti küll maailmas üks väiksemaid, kuid samas ka põnevamaid startup keskkondi, mille nutikas infrastruktuur, värske startup viisa programm, globaalne mõtteviis ning startupide ühtehoidvus lubavad Eestist oodata lähiaastatel uusi Skype’i ning Transferwise’i mõõtu rahvusvahelisi edulugusid.
Riigi privaatpilv ehk Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (RIKS) hallatav pilvekeskkond võimaldab riigi institutsioonidele ja elutähtsa teenuse osutajatele mugavaid ja turvalisi pilvelahendusi. Projekti pilootetapis on pilve lahendust testinud juba 11 riigiettevõtet ja teenuse lepingu osas on läbirääkimised lõpusirgel mitme riigiasutusega.
Paar aastat kasutatud äriklassi arvuti on tavaliselt kuni poole odavam kui uus. Miks valida just see ning kellele see kõige paremini sobib? Arvutiaida omanik Indrek Salm on kasutatud äritehnikat müünud piisavalt kaua, et teema selgeks rääkida.