Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Võrgud on jõudsalt arenemas uute kiiruste suunas
Tehnilise Järelevalve Amet mõõtis mobiilse interneti kiirust Telia, Elisa ja Tele2 võrkudes ja sõitis selleks mööda Eestit üle 3000 km. Mõõtmiste eesmärk oli saada ülevaade sideettevõtjate võimekusest pakkuda mobiilset internetiteenust ja anda tarbijale objektiivset infot mobiilse interneti levialade ning andmesidekiiruste kohta.
Mõõtmised sooritati lisaks 159-le fikseeritud mõõtepunktile ka sõidu pealt 2 km intervalliga ning saadi ca 1500 täiendavat mõõtetulemust.
Võrreldes eelmise aastaga on hästi arenenud Tele2 ning Elisa 4G LTE võrkude levialad. Kogu mõõteteekonna jooksul oli 1500 punktist 4G LTE teenus Telial kättesaadav 97% punktides, mis näitab võrgu väga head katteala. Elisa vastav näitaja on 92% ning Tele2 90%, mida võib samuti pidada heaks tulemuseks. Kõik sideettevõtted on hoogsalt panustanud ka 4,5G võimekusega tugijaamadesse, mis tõstsid antud mõõtmistel kiiruste maksimumid 240 megabitini sekundis.
4,5G võrgu laienemine tõstis märgatavalt ka keskmisi kiirusi. Mõõtmistulemused näitavad, et suurima keskmise allalaadimiskiiruse fikseeritud mõõtekohtades 72 Mbit/s saavutas Telia, Elisa keskmine kiirus oli 47 Mbit/s ja Tele2-l 52 Mbit/s.
Üleslaadimise keskmised kiirused fikseeritud mõõtekohtades olid vastavalt Telial 27 Mbit/s, Elisal 20 Mbit/s ja Tele2-l 22 Mbit/s.
„Oleme tänase seisuga suuruselt kolmas investor Eestis, panustades kohalikule turule aastas ca 45 miljonit eurot. Kaasaegse mobiilivõrgu arendamine on meie üks prioriteete ning seda kinnitavad ka TJA mõõtmised – pakume oma klientidele parima katvuse ja kiirusega 4G võrku,“ ütles Telia Eesti tehnoloogiadirektor Kirke Saar.
„Mõõtmistulemused ja senine kasutajakogemus kinnitavad, et mobiilse interneti kvaliteet on nii hea, et see on igati vääriline asendus püsiühendusele,“ ütles Tele2 raadiovõrgu juht Tanel Sarri.
Tele2 mobiilne internet oli Eesti operaatoritest kiireim seitsmes maakonnakeskuses: Jõgeval (98,85 Mbit/s), Kuressaares (107,57 Mbit/s), Põlvas (65,97 Mbit/s), Pärnus (120,58 Mbit/s), Raplas (130,34 Mbit/s), Tartus (124,43 Mbit/s) ja Valgas (116,8 Mbit/s). Lisaks olid tulemused parimad ka Jõhvis (102,05 Mbit/s), Sillamäel (113,31 Mbit/s), Narva-Jõesuus (86,2 Mbit/s) ja Tallinnas Õismäel (121,21 Mbit/s).
Tele2 on oma võrkude ja tugisüsteemide arendamisse viimase viie aasta jooksul investeerinud 48 miljonit eurot. 2016. aastal ehitas ettevõte Eestisse kokku 349 uut tugijaama. Mulluste võrguehitustööde fookus oli suurendada keskmisi internetikiirusi üle kogu Eesti ning laiendada 4G leviala väikeasulates ja piiriäärsetel aladel.
Sõidu ajal mõõdetud kiirused olid võrreldes seisu pealt mõõdetutega ootuspäraselt kolmandiku võrra aeglasemad, kuid siiski head. Viimaste aastate näitajate põhjal võib tõdeda, et võrgud on jõudsalt arenemas uute kiiruste suunas ning turul on ka laiem valik telefone, mis seda võimaldavad. Kui seni räägiti 4G võrkude allalaadimiskiirusest kuni 150 Mbit/s siis täna on reaalselt kättesaadavad kiirused juba üle 300 Mbit/s ning suund on mobiilsideoperaatoritel 600 Mbit/s.
Mõõtmistulemuste kokkuvõte on kättesaadav TJA kodulehelt
Hetkel kuum
Seotud lood
Ajujahi konkursil osalev MARKUS asus sel nädalal Elisa esinduses piloteerima uudset tehisintellektil põhinevat isikutuvastuse süsteemi, mis tulevikus peaks aitama isikute tuvastamisel ja kelmuste tabamisel. Mentori sõnul aitaks selline süsteemi Eestis ära hoida vähemalt 100 000 euro eest kahju.
Telia tutvustas 20. aprillil uusi mobiilsidepakette, mis võimaldavad kasutada kogu Euroopa Liidus rändlusteenust koduturu hindadega.
Tele2 soovib esimesena Eestis oma 4,5G võrku uuendada LTE Advanced PRO ehk 4,75G tasemele, et teenindada veelgi suuremaid andmemahte. Selleks ostis ettevõte lisamahtu 2300 MHz sagedusalas.
Eesti Side- ja Teenindustöötajate Ametiühingute Liidu (ESTAL) juhatuse esimehe Kadri Kanguri sõnul on Telia Eesti AS ilmekas näide sotsiaaldialoogi ja töötajate heaolu hindavast tööandjast, kes muuhulgas maksab kollektiivlepingu järgi kõikidele oma täiskohaga töötajatele vähemalt kahekordset Eesti vabariigi miinimum töötasu. Kahjuks enamik teisi ettevõtteid Eesti tööturul sellist eeskuju ei näita.
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale „Tehisintellekt äris“.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele