Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Smart-ID ei ole võimeline astuma mobiil-ID asemele
Tele2 seisab kliendi valikuvabaduse eest. Alati on hea, kui kliendil on e- ja m-teenuste kasutamiseks erinevaid alternatiive, et iga sihtgrupp leiaks endale sobiva lahenduse, arvab Tele2 juht Argo Virkebau.
Eile, 3. novembril avalikkusele tutvustatud Smart-ID on ennekõike suunatud pangandusse. Vajadus sellise identifitseerimislahenduse järele on tulnud just pankadelt, kellel on kohustus peagi ebaturvalistest paroolikaartidest lahti öelda ja leida selle asemele uus Baltimaade jaoks ühine lahendus. Riikideülene võimalus turvaliseks pangateenuste kasutamiseks on klientide jaoks kahtlemata võit.
Kindlasti on Smart-ID-l ka suur ekspordipotentsiaal, näiteks riikidesse nagu Taani, kus on veel tänagi üleriigiliselt kasutusel ühekordsetel paroolidel põhinev e-identiteet, või Leedu, kus iga pank on endale loonud oma mobiilse identifitseerimislahenduse.
Smart-ID ei asenda mobiil-ID
Sertifitseerimiskeskuse välja töötatud Smart-ID-l on aga ka mitmeid puudusi. Avalikkus ei tohiks Smart-ID osas luua valesid illusioone – Smart-ID ei asenda mobiil-ID-d, nagu paljudes pealkirjades juba kõlab. Eestlased on e-rahvana harjunud ID-kaardi ja mobiil-ID abil hääletama, tuludeklaratsiooni esitama ja dokumente allkirjastama, mida uus Smart-ID aga ei võimalda, kuna sellel pole veel sertifitseeritud allkirjastamisõigust. Seega on tegu täiesti erineva lahendusega, mis pole võrdväärne mobiil-ID-ga kõigi meile harjumuspäraste teenuste kasutamisel.
Samuti võib Smart-ID puudusteks pidada seda, et kui mobiil-ID on kasutatav ka vanema tarkvaraga nutitelefonides ja nuputelefonides, siis Smart-ID-d toetavad vaid mobiilse internetiühendusega nutitelefonid, mille operatsioonisüsteemiks on iOS 8 / Android 4.1 või uuem versioon. Näiteks välisriikides võib Smart-ID kasutamine seega olla kallis, samal ajal kui mobiil-ID kasutamine välismaal ei maksa kliendile midagi.
Ühtlasi tundus Smart-ID lahenduse juures üllatav, et sellega liitumiseks ja oma konto loomiseks peeti esitlusel eelistatud variandiks mobiil-ID-ga antud allkirja. Kui uue äpi kasutuselevõtuks on vaja olla juba sisseharjutatud ja võimekama mobiil-ID kasutaja, siis tekitab vajadus täiendava Smart-ID konto järele küsimusi.
Kokkuvõttes võib öelda, et kui kliendi vajadused on piiratud, siis on Smart-ID talle hea alternatiiv. Eesrindlikumale kliendile, kes tahab oma digitaalse identiteediga teha kõiki tehinguid ning kasutada kõikvõimalikke m- ja e-teenuseid, jääb mobiil-ID Eestis kõige paremaks ja turvalisemaks lahenduseks.
Mobiil-ID-d kasutab Eestis augustikuust alates juba iga 13. eestlane ning selle kasutajate arv on pärast riigilõivu kaotamist tempokal tõusuteel. Sertifitseerimiskeskuse, Riigi Infosüsteemi Ameti, mobiilioperaatorite ja suurpankade vahel sõlmitud koostöölepe Nutikaitse 2017 on seadnud eesmärgiks, et mobiil-ID kujuneks Eestis eelistatuimaks elektroonilise isikutuvastuse ja digiallkirjastamise vahendiks, mida kasutab järgmise aasta lõpuks vähemalt 300 000 inimest. Alternatiivse ja vähem võimalusi pakkuva lahendusega turule tulek võib tähendada mõningast kõrvalekaldumist kokkulepitud kursilt.
Autor: Tele2 juht Argo Virkebau
Hetkel kuum
Seotud lood
Elisa hinnagul on Mobiil-ID juba praegu ja kindlasti ka tulevikus kõige turvalisem ning universaalsem lahendus, mida ID-kaardi kõrval kasutada. Füüsilist SIM-kaarti kasutame veel mitmeid aastaid, leiab Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen.
Tele2 Eesti juht Argo Virkebau otsib 2017. aastaks enda kõrvale noort visionääri, kes kaasatakse ettevõtte juhtimisse, strateegia kujundamisse ning lennutatakse õppe- ja tööreisidele üle Euroopa.
Riigi Infosüsteemi Ameti hinnangul ei võimalda turule sisenev Smart-ID anda omakäelise allkirjaga võrdset elektroonset allkirja ehk digitaalallkirja.
Uue elektroonilise identiteedi lahenduse Smart-ID on esimese kahe nädala jooksul kasutusele võtnud juba 7000 inimest, neist pea pooled Eestist. Kasutajaid lisandub iga päev.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele