Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
CV Keskus: Mida õppida, et tulevikus oleks tööd?
CV Keskuse värske analüüsi kohaselt muutub erialavalik aina olulisemaks – juba praegu on suured palgakäärid erialade lõikes ja vahe kasvab veelgi.
„28. septembril vahendas Äripäev YLE uudisteportaali uudist, millest selgus, et Soomes napib töötajaid ehituse-, tervishoiu- ja müügivaldkonnas. Seevastu on mõnel muul tegevusalal tööjõudu rohkem kui tööturule mahub. Näiteks on Soomes tekkinud üleküllus ühiskonna- ja kultuuriuurijate hulgas, kus ühe töökoha kohta on lausa 83 tööotsijat…,“ ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Analüüsisime ka CV Keskuse andmebaasis olevate töövõtjate palgasoove haridustasemete ja erialade lõikes, et näha, mis erialad lubavad praegu küsida tööturul kõrget palka ning kas kõrgharidus tagab automaatselt nii töökoha kui ka kõrge palga, mida paljud meie noored sinisilmselt loodavad“.
„Kahjuks peab tõdema, et aasta-aastalt siseneb tööturule tuhandeid noori, kellele omandatud haridus ei ole andnud tööturul mitte mingisugust eelist,“ lisas Henry Auväärt. „Veelgi enam, ei tohi unustada, et mõnel erialal saadud teadmisi ei pruugi 10 aasta pärast enam vajagi olla.“
Auväärti sõnul asub igal aastal kõrgkoolidesse õppima tuhandeid tudengeid ja kuigi varasemad uuringud on näidanud, et 40% noortest peab eriala valikut üheks keerulisemaks otsuseks karjääritee alguses, ei langetata seda otsust siiski ülemäära põhjalikult kaaludes. „Liiga paljud langevad endiselt lihtsalt „populaarseima eriala lõksu,“ täpsustas Auväärt. „Kõrghariduse omandamisega kerkivad küll enesekindlus ja palgasoov, kuid erialade lõikes on väga suured käärid – selgelt joonistuvad välja valdkonnad, kus on näha nõudlust tööturul ja ka vastupidi.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
CV Keskuse statistika näitab Auväärti kinnitusel, et populaarseimate erialade lõikes on suurem brutopalgasoov inimestel, kes soovivad end teostada Infotehnoloogia juhtimise (2354,6 eurot kuus), informaatika (2208,2) ja rahvusvahelise ärijuhtimise (2002,0) valdkondades. „Erialad, kus tuleb täita palju rutiinseid ülesandeid (nt raamatupidamine) võivad aga suure tõenäosusega järgmise 15 aastaga automatiseerimise käigus märkimisväärselt väheneda või hoopiski kaduda,“ sõnas Auväärt. „Töövõtjaid küsitledes usuvad pea pooled (42%), et tulevikus tagab töökoha infotehnoloogia eriala õppimine.“
Enam kui veerand 18-29-aastastest Eesti noortest on hetkel aktiivselt uue töökoha otsinguil ning suur osa nendest kasutab töö leidmiseks Facebooki või teisi sotsiaalvõrgustikke. Selline trend joonistub välja Euroopa tööandjate algatusel läbiviidud värskest uuringust “Twiployment 4 Youth", mille eesmärgiks oli selgitada, kuidas noored uue töökohani jõuavad.
SAP plaanib järgmise viie aasta jooksul asjade interneti arengusse investeerida kaks miljardit eurot, et muuta era- ning riigiasutustele asjade interneti seadmed ning tarkvara kättesaadavaks.
Paar aastat kasutatud äriklassi arvuti on tavaliselt kuni poole odavam kui uus. Miks valida just see ning kellele see kõige paremini sobib? Arvutiaida omanik Indrek Salm on kasutatud äritehnikat müünud piisavalt kaua, et teema selgeks rääkida.