Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kõige kergem eksport
Selle nädala SEB kommentaar keskendub Eesti ekspordile. Teemaks ei ole kaubad, mida saab mõõta tonnides või meetrites, vaid teenused, mis moodustavad tegelikult juba täna suure osa Eesti väliskaubandusest.
Teenused annavad kolmandiku Eesti ekspordist
Rääkides Eesti ekspordist, mõeldakse selle all pea alati füüsilisi kaubakoguseid, mida tehased Euroopa suunal saadavad. Tegelikkuses moodustab kaupade eksport Eesti koguekspordist vaid kaks kolmandikku – ülejäänu annab teenuste eksport. Kui rahavamajanduse arvepidamise põhjal eksportis Eesti eelmisel aastal kaupasid ligi 11 miljardi euro väärtuses, siis teenuseid enam kui 5 miljardi eest. Eesti sisemajanduse kogutoodangust on teenuste eksport andnud läbi aastate suhteliselt stabiilselt neljandiku.
Pea kolmandiku ehk suurima osa Eesti teenuste ekspordist moodustavad transporditeenused, mille käive küündis 2015. aastal 1,7 miljardi euroni. Transporditeenused omakorda on suhteliselt võrdsete osadena jaotunud mere- ja maismaatranspordi vahel. Transpordisektori osatähtsus teenuste ekspordis on viimastel aastatel olnud küll langustrendis, seda peamiselt raudteetranspordi languse tõttu. Raske on näha selle trendi peatumist. Venemaa on juba aastaid teinud investeeringuid enda sadamatesse, et vähendada sõltuvust Baltimaade teenusepakkujatest. Seetõttu on kaheldav, kas ka poliitiliste suhete normaliseerumine riikide vahel, suudaks endiseid transiidivoogusid taastada. Samas on Eesti ettevõtted enda kätte haaranud olulise osas Läänemere laevandusest, mis transpordisektori kui terviku olukorda tasakaalustab.
Transpordiga on kaudselt seotud ka teine peamine ekspordiartikkel – reisiteenused ehk turism. Eelmisel aastal andis selliste teenuste müük välisresidentidele enam kui neljandiku teenuste koguekspordist. Kuigi majutatud välisturistide arv on viimastel aastatel olnud küll pigem langustrendis, on turismi panus teenuste eksporti mõnevõrra suurenenud. Õnneks on käesoleval aastal välisturistide ööbimiste arv taas suurenema hakanud ning võib oodata selle trendi jätkumist.
Kolmandal kohal on teenuste ekspordis muude äriteenuste müük, mis tõi Eestile 2015. aastal ligi 930 miljonit eurot tulu ehk 18% kogu teenuste ekspordist. Kui transiiti ja turismi võivad skeptikud pidada ehk liialt väikest lisandväärtust loovateks tegevusaladeks, siis äriteenuste ekspordikasvu ootaksid kõik. Sellesse valdkonda kuuluvad mitmed tegevusalad, mis müüvad eelkõige ekspertteadmisi – ärikonsultatsioon, teadus- ja arendusteenused jpm. Eestis annavad suurima panuse selle valdkonna eksporti tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused, mille alla kuuluvad tegevusalad arhitektuuribüroodest liisingufirmadeni. Eesti puhul ei võimalda andmed küll piisavalt täpselt peamist tuluallikat välja tuua, sest kõige enam eksporditakse “muid äriteenuseid”.
Teised peamised sektorid, mis Eesti teenuste eksporti kasvatavad, on veel telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused ning ehitusteenused, mis annavad vastavalt 10% ja 6% teenuste koguekspordist. Esimeses neist annavad tooni IT teenused, mida Eesti ettevõtted välisklientidele müüvad. IT teenuste ekspordist saadav käive ligineb juba veerand miljardile eurole. Ka ehitusteenuste pakkumine välismaale on viimastel aastatel olnud kasvava trendiga ja sektori eksportkäive ulatus eelmisel aastal pea 300 miljoni euroni. Lisaks Eesti ehitusettevõtetele, kes välismaal oma teenust pakuvad, toetab haru ka kaubaeksport – Eesti eduka puitmajatööstuse toodang tuleb välismaal ka kokku panna.
Teenuste eksportimisel on arengupotentsiaali
Võrreldes naaberriikidega, on Eesti teenuste eksportimisel olnud suhteliselt tubli. Eestist kaks korda suurema rahvaarvuga Leedu ekspordib teenuseid meist vaid 600 mln võrra enam. Läti, kellest AirBalticu abil on saanud Batikumi lennunduskeskuseks, ekspordib üllatavalt aga teenuseid Eestist pea 1,3 miljardi võrra vähem. Ka Soome teenusteeksport on rahvaarvu arvesse võttes Eestiga proportisonaalselt samal tasemel, samas kui kaubaekspordi väärtus ületab per capita arvestuses Eestit märkimisväärselt. Riigi suurust arvesse võttes on Euroopa edukaim teenuste eksportija olnud kahtlemata Holland, kelle teenusteekspordi käive ületab kaugelt palju suuremate riikide Itaalia ja Hispaania oma.
Eksporditavate teenuste struktuuri vaadates on Eestil loomulikult arenguruumi. Sarnaselt kaubaekspordile on ka teenusteekspordi puhul loodav lisandväärtus tegevusalade lõikes üsnagi erinev. Kui majutusteenuste valdkonnas on keskmine palk üks Eesti madalaimatest, siis konsultatsiooni- või programmeerimisteenuseid müüvad ettevõtted on kohati suutelised töötajatele pakkuma Skandinaavia tasemega võrreldavat sissetulekut. Võrreldes teiste Balti riikidega, on Eesti äriteenuste eksportimisel olnud veidi edukam – kui siin moodustavad need koguekspordist 18%, siis Lätis 15% ja Leedus vaid 8%. Hollandis ja Rootsis on selliste teenuste osatähtsus aga koguni neljandik. Samas eristub näiteks Läti finantsteenuste suure panuse poolest, mis annavad pea kümnendiku riigi teenuste ekspordist.
Holland ja Rootsi paistavad silma ka ühe teenustevaldkonna poolest, mida Baltimaades praktiliselt ei eksisteeri – intellektuaalomandi tasu eest kasutada andmine. Kui Rootsi teenis 2015. aastal intellektuaalomandi kasutustasudena 12% oma teenuste ekspordist, siis Holland pea 30%. Selle teenusteharu alla liigituvad muuhulgas litsentsitasud tarkvaraprogrammide või ravimite eest, kuid ka meelelahutusvaldkond – näiteks telesaadete või muusika kasutamine. Kui suure autotehase rajamine Eesti ettevõtte poolt on ilmselt võimatu eesmärk, siis ehk elavdaks Eesti majandust ka kodumaise superbändi sünd.
Arvestades maailmamajanduse suuri trende peitubki Eesti majanduse suurim arengupotentsiaal ehk teenindussektori arengus. Mida rikkamaks ja vanemaks muutub maailma rahvastik, seda raskem on neile müüa järjekordset füüsilist toodet. Tootmine on olemuselt kapitalimahukas tegevus, mille käivitamine eeldab valmisolekut suurteks väljaminekuteks. Eesti kaubaeksporti piirab ka geograafia. Kui Soome ja Rootsi suudame me oma kauba üsna soodsalt kohale toimetada, siis Saksamaa turul omavad teised Baltimaad ja Poola juba meiega võrreldes konkurentsieelist. Paljud teenindussektori tegevusalad geograafilisi piire aga ei tunnista. Nii on Euroopa kauges nurgas Šotimaal loodud arvutimängu müüdud üle maailma juba miljardite eest ja sõltumatuid Šveitsi laboratooriume kiidavad kõik Poola pesupulbireklaamid. Sellise edu saavutamine eeldab loomulikult väga head ideed, kuid selleni jõudmine Eestis ei ole sugugi ebareaalne tulevikuvaade.
Seotud lood
IT-ettevõtete kasumlikkus, mis seni on aasta aastalt püsinud tõusuteel, on 2015. aastal esmakordselt pöördumas. Statistikaameti esialgsetel andmetel on 2015. aasta kasum programmeerimisega tegelevatel ettevõtetel Eestis tervikuna negatiivne.
Ettevõtted saavad SEB-s avada pangakonto kontorisse minemata ehk kaugkanalis, teatas pank. Suhtlus saab toimuda videokõne vahendusel. Esialgu pakutakse teenust SEB klientidele, kellel on juba erakliendi internetipanga leping. Tulevikus avatakse teenus ka uutele klientidele.
Paar aastat kasutatud äriklassi arvuti on tavaliselt kuni poole odavam kui uus. Miks valida just see ning kellele see kõige paremini sobib? Arvutiaida omanik Indrek Salm on kasutatud äritehnikat müünud piisavalt kaua, et teema selgeks rääkida.
Hetkel kuum
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele