Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinnas toimub rahvusvaheline küberjulgeoleku ja IT-õiguse suvekool
„Suvekool aitab tõsta Eesti tuntust küberjulgeoleku valdkonna kõrgharidust ja teadust arendava riigina,“ ütles HITSA juhatuse esimees Erki Urva. „Teist aastat toimuva suvekooli eesmärk on õppida ja jagada teadmisi selle nimel, et saaksime tuleviku infoühiskonnas turvaliselt elada.“
Sellaastane küberjulgeoleku suvekool toob kokku poolsada õigusteaduse ja infotehnoloogia valdkonna doktoranti ja uurijat, keda juhendab rahvusvaheline IT-õiguse valdkonnas tegutsevate juristide ning arvutiteadlaste meeskond.
Ürituse peakorraldajate IT-õiguse programmi juhi Helen Eenmaa-Dimitrieva ja küberjulgeoleku professori Olaf Maenneli sõnul aitavad intensiivne õpe, diskussioonid ja nädalapikkune tehniline harjutus osalejatel omandada oskused mõista digitõendeid ja küberkriminalistikat puudutavaid küsimusi seostatult nii õiguslikust kui tehnilisest vaatepunktist.
„Tegutseme IT-õiguse programmis aktiivselt selle nimel, et õigussüsteemid ja juristide oskused toetaksid uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning konstruktiivset lähenemist infoühiskonna arengutele. Küberjulgeoleku suvekool, mis aitab kaasa õigusteaduse ja infotehnoloogia valdkonna spetsialistide koostööle, annab tugeva panuse infoühiskonna arengusse,“ ütles Helen Eenmaa-Dimitrieva. Arutluse alla tulevad teemad nagu digitõendid, identifitseerimine, autentimine, turvalisus, riskide juhtimine ja palju muud.
Suvekooli üks peaesinejaid, maailma juhtivaid eksperte küberkriminalistika valdkonnas Stephen Mason räägib lähemalt digitaalsetest tõenditest ning autentimisest. „Me elame ajastul, mida kontrollib inimeste poolt loodud tarkvara. Õhusõidukite, autode, satelliitide, kaamerate, haiglate jm töös loodame me sageli tarkvarale, kus võib mõnikord ka vigu olla ning on mitmeid näiteid, kus vigase tarkvara pärast on inimesed hukkunud, viga saanud või raha kaotanud. Just seetõttu peavad ka kohtunikud ja advokaadid mõistma tarkvara puudutavaid teemasid,“ selgitas Stephen Mason.
Kuidas juhtida infoturbes edukalt riske ja oskuslikult ärikriitilise infoga ringi käia - nendele küsimusetele saab vastuse
13. septembril 2016, hotellis Euroopa
Osalemistasu kuni 14.08 on 199 eurot (km-ga 238,80 eurot).
Jeffrey Moulton Louisiana Ülikoolist Ameerika Ühendriikides tutvustab suvekooli raames riskide juhtimise raamistikku, aidates luua baasteadmised selleks, et analüüsida, hinnata ja kontrollida riske tundlikku informatsiooni haldavates ning töötlevates infosüsteemides. Moulton räägib, kuidas tehnoloogilised arengud meid haavatavaks muudavad ning mil moel koos eksisteerida asjade internetis, kus ka meie personaalsed seadmed võivad meie järele luurata.
Nädalapikkune intensiivne koostöö- ja õppeprojekt saab teoks Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Tartu Ülikooli IT-õiguse programmi, Tallinna Tehnikaülikooli ja Austraalia Adelaide Ülikooli koostöös. Selle toimumist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.
Küberjulgeoleku suvekool viiakse läbi Eesti Infotehnoloogia Kolledžis 4.-8. juulil. Selle pidulik lõpetamine toimub 7. juulil kell 19 Õpetajate Majas, kus osalejaid tervitab ka Läti kaitseministeeriumi
küberjulgeolekupoliitika juht Ieva Ilves.
Lisainfo: http://studyitin.ee/c3s.
Hetkel kuum
Seotud lood
President Toomas Hendrik Ilves alustas täna töövisiiti Kanadasse, et juhatada Montrealis toimuval Global Progress Summit’il digiühiskonna ja demokraatia teemalist paneeli. Kanadast suundub riigipea New Yorki, et pidada kõne ÜRO 71. Peaassamblee avanädalal ning osaleda ÜRO kõrgetasemelistel kohtumistel.
18. augustil toimus Eesti veebilehtedele järjekordne küberrünnak, mille tulemusel said halva üllatuse osaliseks 20 veebilehe omanikud. Rünnakute ohvriteks olid teiste seas kiirabi.ee, Vaivara valla ja Kubja ürditalu veebilehed.
Alates 1. jaanuarist 2017 on Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) vaid neli teaduskonda ning Eesti Mereakadeemia.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele