Kolmteist IKT valdkonna tippjuhti andsid täna tunde Pirita Majandusgümnaasiumis

Roosi sõnul panid õpilasi kaasa mõtlema teemad, mis olid seotud isesõitvate autode ja lennukitega või näiteks telefoniäpi kaudu avatavate ja sulgetavate akendega. Tänapäeva lastele tundub see kõik nii loomulik, teadvustamata, et just reaalained ja infotehnoloogia mõjutab seda, kuidas maailm meie ümber muutub ja areneb.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu presidendi  Anneli Heinsoo sõnul arvavad tänapäeva lapsed sageli, et IT-ga seotud eriala on mõistlik õppida vaid neil, kes tahavad tööle minna mõnda IT-ettevõttesse. „Meie ülesanne täna oli näidata IT valdkonna seotust võimalikult erinevate erialade ja sektoritega. Selgitasime, et reaalaineid ja tehnoloogiat tundval noorel on hiljem tööjõuturul selged eelised. Olgu see tulevane töökoht siis kaubanduses, logistikas, tööstuses, meelelahutuses, tervishoius, riigikaitses või mujal – juba mõne aasta pärast eeldab 90% kõikidest ametikohtadest elementaarsete digioskuste olemasolu,“ rääkis Heinsoo. 

Heinsoo sõnul hakkab vaikselt ümber saama aeg, kus enamus põhikooli lõpetajaid soovis edasi õppida gümnaasiumis ja kutsekoolide maine polnud õpilaste seas just kõige parem. „Õpilastega tulevikuplaane arutades selgus, et umbes pooled selles grupis olnud noortest plaanivad edasi õppida gümnaasiumis ja pooled mõnes erialakoolis. Seda oli rõõmustav kuulda, sest näiteks Tallinna Polütehnikumis on võimalik omandada korralik IT-alane haridus, mis annab soovijatele kiirema võimaluse sukelduda tööellu,“ selgitas Heinsoo.

Rahvusvahelise tööstusuuringu andmetel eeldab 2020. aastal  90% kõikidest ametikohtadest elementaarsete digioskuste olemasolu, mis tähendab, et ettevõtetel on järjest enam vaja IKT oskustega inimesi. Juba täna on ettevõtetes nõudlus kvalifitseeritud IT-spetsialistide järele suurem kui pakkumine ning Praxise uuringu andmetel on aastaks 2020 Eestis puudu vähemalt 8 000 IKT kompetentsidega töötajat.

„Reaalainete ja IT teadmiste poole pealt vaadatuna tundub, et õppekavad võiks olla rohkem seotud eluliste näidetega. Kindlasti annab iga õpetaja siin oma panuse ja seob ainekava teemad ka igapäevaelu näidetega ning IT ettevõtjad aitavad siin omalt poolt hea meelega kaasa,“ kinnitas Heinsoo. Tagasi kooli algatus „Reaalainetega edukaks“ toimub 1. - 31. märtsini, selle aja jooksul annavad ettevõtjad üle 200 tunni ja jagavad oma kogemusi enam kui kolmekümnes koolis üle Eesti.

2.-12. klassi õpilastele käisid oma kogemusi jagamas Microsoft Eesti juht Rain Laane, Tieto Estonia juht Anneli Heinsoo ja müügijuht Heiti Mering, AS Levira juhatuse esimees Mart Einpalu, Pipedrive kvaliteedijuht Tiit Paananen, Eesti Energia IT-juht Agnes Roos, AS Helmes avaliku sektori ärijuht Tarmo Kiivit, Codeborne OÜ juhatuse liige Aho Augasmägi, Baltic Computer Systems AS müügi-ja turundusjuht Raido Orumets, Ericsson Eesti AS müügijuht Urmas Ruuto, Columbus Baltikumi regioonidirektor Arne Kaasik, ITLi klastrijuht Doris Põld ning IKT Demokeskuse projektijuht Ralf-Martin Soe.