Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Iga teine eestlane ostis uue IT seadme
Eesti IT kaupade turu müügitulemusi analüüsides võib erinevatele langustrendidele vaatamata tõdeda, et iga teine eestlane sai aastal 2015 uue IT seadme, kirjutab F9 Distribution Baltic juht Anti Kuiv.
IT-kaupade ja -nutiseadmete tootjate vaheline globaalne konkurents oli 2015. aastal tihedam kui kunagi varem. Üle kogu planeedi käib usin toodete arendamine, et täita või välja mõelda järjest erinevamaid kliendigruppe ja spetsiifilisemaid soove. Käesoleva aasta alguses võib juba öelda, et tahvelarvutite kõrgaeg hakkab vist mööda saama. Globaalselt müüdi tahvelarvuteid sama palju kui sülearvuteid, mõnes riigis isegi rohkem. Inimesed on neid palju ostnud ja nad on kõikjal kasutust leidnud. Üheks äärmuslikuks näiteks on üks USA sünnitusmaja, kus äsja sünnitanud naistele anti kätte nutiseade, milles olid äpp-juhendid mähkmete vahetamiseks, toitmiseks, unelaulu laulmiseks jpm.
Tavatarbijatele mõeldud seadmetest on lisaks tahvelarvutile endiselt suurimateks tootegruppideks nutitelefonid ja sülearvutid. Kiire lennu on teinud nutikellad, kuid tundub, et sealt väga pikaealist edu ei tule.
Turu-uuringufirma GfK Retail and Technologyandmetel tegi süle- ja tahvelarvutite tootegrupp Eesti eratarbija turul 2015. aastal tuntava languse. Kokku müüdi Eesti IT jaemüügi kanalis neid kokku 111 tuhat ühikut, mis tõi aasta languseks ligi 14% . Süle- ja tahvelarvutite kogukäive Eestis oli möödunud aastal GfK hinnangul üle 71 miljoni euro, mis on ligi 6,5% vähem kui 2014. Kui lisame siia müüdud mobiiltelefonid ja nutikellad, siis võime öelda, et Eestis ostetakse aastas üle poole miljoni IT-, digi- või nutiseadme. Ainuüksi mobiiltelefone müüdi 2015. aastal Eestis hinnanguliselt ligi 400 000.
Möödunud aasta hooajalisust analüüsides leidsin, et tegelikkuses saabus tuntav langus IT-valdkonna jaekettides alles III kvartalist ja selle peamiseks põhjuseks võib pidada teatavat küllastumist pärast pikka kasvuperioodi. Võib oletada, et ostujõulised inimesed omavad juba vähemalt nelja seadet: nutitelefoni, sülearvutit, tahvelarvutit ja nutikella. Paljudes peredes on kõigil pereliikmetel oma arvuti ja telefon. Minu hinnangul vahetatakse kõige sagedamini välja just nutitelefon ja seda teeb ligi 5% tarbijatest igal aastal.
Eesti IT-valdkonna jaemüügi aktiivsus taastus mõnevõrra 2015. aasta detsembris, kus teatavasti tegi kogu jaeturg tervikuna kena tõusu võrreldes 2014 detsembriga ja tublid eestimaalased jätsid poodidesse läbi aegade rekordiliselt eurosid.
Aasta kokkuvõttes leidis kerge jahenemine aset ka ärikasutaja turul, kus ostetud sülearvutite kogus langes ligi 10%. Serverilahenduste turust ei ole väga täpset kokkuvõtet, aga maaletoojate info põhjal võib öelda, et HP on endiselt liider, kõige kiiremad kasvajad on Lenovo/IBM ja Fujitsu ja endiselt on tegijate hulgas Dell. Korporatiivseadmete ehk serveri-, võrgu- ja andmelaondusseadmete turg liigub efektiivsuse ja parema hinna-kvaliteedi suhte suunas. Ärikasutaja eelistab jätkuvalt seadme rentimist – mida kallim seade, seda rohkem kasutatakse nn maksan-nii-palju-kui-tarbin teenust.
GfK toob välja ärikasutaja monitoride müügis toimunud hüppelise kasvu möödunud aasta viimases kvartalis. Avaliku sektori „aastalõpuhanked“ tõstsid monitoride müügihulka ligi kaks korda võrreldes eelneva kvartaliga ja ulatus ligi 9600 monitorini. Kokku kasvas ärikasutaja monitoride turg ligi 20% võrreldes 2014. aastaga. Sesoonsus on olnud sarnane paljude aastate lõikes ja arvutikaubad on nagu karusnahk, mille nõudlus talve saabudes oluliselt kasvab.
Uute printimislahenduste kasutuselevõtmine ja info kättesaadavus on viinud printerite, kui seadmete müügitulemuste languseni. Kui vaatame GfK andmete 5 aasta trendi, siis on ärikasutaja ostnud Eestis möödunud aastal tavaprintereid 4400, mis on ligi kaks korda vähem, kui aastal 2010. Kliendid eelistavad multifunktsionaalseid seadmeid, nende kogus on viimastel aastatel püsinud stabiilsena ning 2015. aastal võrreldes aasta varasemaga isegi veidi kasvanud. Nii ärikasutaja kui ka riigiasutused hangivad printimiseks reeglina nn pay-per-page renditeenust. Sellel turul on vaieldamatu liider HP ja kuulu järgi on HP peagi turule tulemas uute lahendustega, kus ka kodutarbija saab kuutasu eest endale koju osta moodsa masina. Selline printer suhtleb online otse teenuse pakkujaga ja vajadusel tuuakse teile otse koju kätte nii paber, uus tindikassett kui ka vajalik hooldusteenus.
Kindlasti toob 2016. aasta palju uudiseid IT-seadmete valdkonnas. Ise arvan, et oleks juba aeg kohandada arvutiklaviatuuri standardit vastavalt kaasaja nutitoksimise nõuetele. Kiirustamisele orienteerunud pealiskaudne lääne kultuur on tekitanud uusi väljendeid, mida võiks olla lihtsam klaviatuuril sisse toksida. Nii näiteks võiks lisada uue märgisega klahvid WtF, OmG jne...
Uusi tehnoloogilisi lahendusi olemasolevatele toodetele ja ka täiesti uusi seadmeid ning avastusi esitletakse iga-aastastel IT- ja koduelektroonika suursündmustel:
- ISE, 9.-12. veebruaril Amsterdamis,
Hetkel kuum
- Mobile World, 2016 22.-25. veebruaril Barcelonas,
- CeBIT, 14.-18. märtsil Hannoveris,
- IFA 2.-7. septembril Berliinis.
Seotud lood
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele