Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Häirekeskuse IT-lahendust käiakse uudistamas Põhjamaadest
Häirekeskuse teatel möödub tänasel päeval aasta, kui Eestis võeti kasutusele hädaabinumber 112. "Kokku 4 aastat, 3 kuud ja 11 päeva kestnud IT-arendused võib jagada etappideks 4-2-1, st kõigepealt toimus üleminek 4lt 2le ja tänaseks on lahendused sealmaal, et juba aasta saab hädasolija kogu abi ja info ühelt numbrilt," ütles Laev Lasnamäel asuvas häirekeskuses korraldatud pressibriifingul. Ühe olulise verstapostina toob ta välja augusti 2014, kui tehnoloogiline arenguhüpe saavutati GIS-kaardirakenduse kasutuselevõtuga. Häirekeskuses kasutusel olev töövahend GIS-112 loodi Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames ning maksis see ca 1,5 miljonit eurot, millest 85% rahastas Šveits ja 15% Eesti riik.
Mahukas siseturvalisuse ümberkorraldus, uued lahendused ja tehnoloogiad on häirekeskusele ja päästeteenistusele tööd juurde toonud, kuid hädaabikõned saavad kõik vastatud ja vastamiseks kulunud aeg on ka lühem. 2015. aastal oli häirekeskusest abisaajate arv aasta varasemaga võrreldes enam kui 25 000 juhtumi võrra suurem, ulatudes 465 500 juhtumini. "Teenuse mahu kasvu ja töökoormusega oleme hakkama saanud tänu 112-teenusesse tehtud investeeringutele ja mahukatele arendustele," ütles Laev.
Häirekeskuse kogemuse kohaselt on harjumuse jõud suur. Nii näiteks tuleb ikka veel ette juhuseid kui politsei appikutseks helistatakse numbrile 110. Häirekeskuse tellimusel Faktum ja Ariko poolt 2015. aasta lõpus läbiviidud uuringu kohaselt Eesti elanikud nimetavad küll kiirabi, päästjate ja politsei kutsumiseks kõige sagedamini numbrit 112, aga politsei kutsumiseks selle numbri kasutamises on kindlalt veendunud 82% Eesti elanikkonnast. 55% teab kas seda, et 112 on samal eesmärgil kasutusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Eurobaromeetri 2014. aasta uuringu andmetele tuginedes saab väita, et Euroopas keskmiselt 41% elanikest on teadlik, et olenemata asukohast Euroopas kehtib sama number.
Inimeste järjekindlamaks teavitamiseks tähistatakse just kuupäeva ja kuu numbritest moodustuvast numbrikombinatsioonist tulenevalt 11. veebruaril Euroopa 112 päeva. Eestis on hädaabinumber 112 kasutusel juba aastast 2000, aga algselt oli politsei kutsumiseks kasutusel eraldi number. Juba aasta tagasi Euroopa 112 päevast ei ole vajadust enam eraldi numbreid kasutada. Häirekeskuse eesmärk ühele numbrile üleminekul oli muuta abi kutsumine inimesele lihtsamaks ning abi saamine kiiremaks ja kvaliteetsemaks üle Eesti. Laev on rahul, et palju on läinud paremaks, aga tehnoloogised lahendused peavad aitama kiiresti jõuda abivajajani olenemata asukohast.
Päästekorraldaja, kes kõnedele vastab peab täna kiiresti tegutsedes hakkama saama kahe erineva infosüsteemi kasutamisega. Häirekeskuse hinnangul on arenguvajadus see, et elupäästvate sekundite säästmiseks tuleb üle minna ühele süsteemile, kus politsei operatiivinfo oleks ka samamoodi reaalajas jälgitav kui täna on päästeteenistus ja kiirabi.
Häirekeskusel on tagasiside, et inimesed on hirmul ja pelglikud jälitamise võimaluse pärast. Laev ütles, selleks ei ole alust, sest süsteem võimaldab tuvastada ainult helistaja asukohta. „Kui kõnet pole tehtud, siis ei ole võimalik kellegi asukohta tuvastada ja oma turvalisuse pärast kartma ei pea“, kinnitas Laev.
Häirekeskus on iseseisev päästeasutus SiM haldusalas, kus võetakse vastu kõik hädaabikõned Eestis kehtival ühel hädaabinumbril 112 ning saadetakse välja kiirabi, päästjad ja politsei. Häirekeskuse töösaalides töötavad koos Häirekeskuse päästekorraldajad, kes selgitavad kõne põhjal abivajaduse, õnnetuse asukoha ja saadavad välja kiirabi ja päästjad ning politseikorrapidajad, kes saadavad sündmuskohale politseipatrullid. Eestis on üks üleriigiline Häirekeskus nelja piirkondliku keskusega: Häirekeskuse Põhja keskus Tallinnas, Lõuna keskus Tartus, Ida keskus Jõhvis ning Lääne keskus Pärnus.
Seotud lood
Häirekeskuse eestvõttel võeti esimesena maailmas kasutusele uus ja täpsem positsioneerimise lahendus. Android operatsioonisüsteemiga nutitelefonilt hädaabinumbrile 112 helistades saavad päästekorraldajad abivajaja asukoha senisest kiiremini ja täpsemalt määrata. Häirekeskus saab helistaja asukoha enamikel juhtudel kuni 50-meetrise raadiusega. Uus lahendus kasutab tehnoloogiaettevõtte Google ja telefonitootja Sony pakutavaid positsioneerimislahendusi. Arendustööd Häirekeskuse infosüsteemides helistaja asukoha digikaardil kuvamiseks tegi SMIT.
24. augustil tutvustas Häirekeskuse paar kuud tagasi avatud täpsema positsioneerimise lahendust, mille rakendamiseks tehti koostööd tehnoloogiaettevõttega Google, mobiiltelefonide tootjaga Sony Mobile Communications, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega (SMIT), Eesti sideettevõtetega Telia, Elisa ja Tele2, tehnoloogiaettevõttega Reach-U ning Euroopa Hädaabinumbri Assotsiatsiooniga (EENA). Lahendust ja koostööd kommenteerid sideettevõtted.
Väikses Vormsi vallas elab aastaringselt umbes 200 inimest ja saarerahvana ollakse pidevalt valmis ka olukorraks, kus ühendus mandriga on häiritud. 10 ametnikuga vallavalitsus peab väikese meeskonnaga ära tegema sama paberitöö ning täitma samu küberturvalisuse ja infoturbe nõudeid, kui märksa suuremad omavalitsused.
Hetkel kuum
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele