Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring jagab soovitusi IT-tööjõukriisi ärahoidmiseks
Uuringud ennustavad, et aastaks 2020 vajatakse EL-is juurde ligi poolt miljonit IT-töötajat, kusjuures alates 2006. aastast on IT-erialal kõrgharidusõpingute lõpetajate arv vähenemas.
„Uue põlvkonna IT-ekspertide pealekasvuks ja probleemi lahendamiseks on asutud reaal- ning IT-alasid noorte seas populariseerima, viima IT-õpet enam üldhariduskoolidesse, avatud on huviringe ja korraldatud võistlusi ning pakutud IT õppijatele lisahüvesid nagu kõrgem stipendium või tasuta sülearvuti,“ rääkis Tartu ülikooli tehnoloogiahariduse professor Margus Pedaste projektimeeskonna nimel.
Pedaste tõdes, et senised meetmed ei ole olnud aga piisavalt tõhusad. Seetõttu viisidki Tartu ülikool, Tallinna tehnikaülikool ja Eesti infotehnoloogia kolledž läbi uuringu, mille põhiosaks on soovitused seitsmele sihtrühmale, kes saavad eelnevalt välja toodud probleemi leevendada: erinevas vanuses õpilased, üliõpilased, lapsevanemad, IT ettevõtted, kõrgkoolid, üldhariduskoolid ja poliitikakujundajad.
Uuringust selgus, et huvi IT vastu algab algklassides ja varemgi veel, kui puututakse kokku arvutiga. Sellest tulenevalt soovitatakse juba algklasside õpilastel arendada oma digitaalseid oskusi. Seda toetab ka riiklik õppekava, kus on üldpädevusena kirjas digipädevus.
Põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele soovitatakse juba koolis õppida programmeerimist või laiemalt süsteemset mõtlemist ja IT-d. Samuti soovitatakse enne kõrgkooli asumist teha selgeks, mida konkreetselt õppida tahetakse, sest selgus, et vaid vähesed üliõpilased tunnevad õpingute alguses oma õppekava hästi.
Üliõpilastele soovitatakse tutvuda erinevate IT alamvaldkondadega, sest IT ei ole ainult programmeerimine. Samuti soovitatakse hoida töökoormus võimalikult madal, et vähendada stressi ja väljalangemise tõenäosust.
Lapsevanemaid julgustatakse võimalikult varajases eas looma lapsele võimalus arvutiga ise tegutsemiseks ning leida võimalusi huviringides osalemiseks. Vanem peab olema lapsele eeskuju IT võimaluste kasutamisel ning jälgima lapse tegevust IT maailmas, sest päris igasugune tegevus ei aita kaasa IT-huvi tekkele.
IT ettevõtetele pannakse südamele, et kui nad soovivad kõrgkoolist spetsialiste, mitte madalama kvalifikatsiooniga töö tegijaid, siis ärgu värvaku nad üliõpilasi liiga suure koormusega liiga vara tööle. IT ettevõtetelt oodatakse hoopis üliõpilastele täiendavate õppepraktika kohtade loomist.
Kõrgkoolidel soovitatakse luua paindlikumad õppevormid ja suund rakenduslikkusele ning mõelda suuremale koostööle üldhariduskoolidega. Oluline on selgitada üliõpilastele magistriõppe rolli, mis toetab teadlikku karjääri planeerimist.
Üldhariduskoolide õpetajatel soovitatakse aktiivselt osaleda IT-koolitustel, et neil oleks oskusi ja julgust programmeerimise õpetamisel. Samuti julgustatakse IT-õpet viima teistesse ainetundidesse, näiteks võib IT-õpe toetada paremate tulemuste saavutamist matemaatikas.
Poliitikakujundajate kätes on tingimuste loomine selleks, et sihtrühmad saaksid neile tehtud soovitusi ellu viia, mh peavad nad aitama kujundada IT-õpetamise sisu, toetama vahendite ja lisavõimaluste loomist huviringide jm näol ning populariseerima IT-d ja tõstma IT teadlikkust
Seotud lood
Paar aastat kasutatud äriklassi arvuti on tavaliselt kuni poole odavam kui uus. Miks valida just see ning kellele see kõige paremini sobib? Arvutiaida omanik Indrek Salm on kasutatud äritehnikat müünud piisavalt kaua, et teema selgeks rääkida.
Hetkel kuum
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele