Meie narratiiv võiks olla see, et Eesti on maalima parim ärikeskkond, mis tähendaks ka seda, et Eestis on piirkonnas kõige odavam kasumit ettevõttest välja võtta – eriti Läti ja Leeduga võrreldes, rääkis Priit Alamäe täna toimuval Eesti Aasta Ettevõtjate ümarlaual.
„Keda me tahame tulevikus maksumaksjateks? Kas ainult eestlasi või ka inimesi väljastpoolt?” küsis EY Eesti Aasta Ettevõtja Priit Alamäe. „Meie suurim väärtus on meie oma väike riik, kuid selle hoidmine on väga kallis. Kuidas me selle kinni maksame? Kuidas me kaasame siia tarka raha? Eesti narratiiv võiks olla see, et Eesti on maailma parim ärikeskkond. Selleks tuleb legaliseerida ka avaliku ja erasektori koostöö.”
„Kui jätame kõrvale demograafilise probleemi, mis on Eesti probleem nr 1, siis ka äris ei tohi Eesti alla jääda,” rääkis EY Eesti Aasta Ettevõtja Jaan Puusaag. „Me oleme loorberitele puhkama jäänud ja naabrid on hakanud eest ära minema. Suur probleem on ettevõtjate jaoks õiguskindlus. Konkreetselt nt olla kaitstud kaubamärgi kopeerimise eest, mille taga nõudmine võib kohtusüsteemis võtta pool aastat, enne kui midagi juhtuma hakkab. Riigile ütleksin: ärge andke meile maksusoodustusi, kui te kohe ei ütle, kuidas te seda tagasi soovite võtta. Ärge segage!”
„Mina näen, et meie põhiprobleem on kvalifitseeritud tööjõu nappus,” ütles ettevõtlusminister Urve Palo. „Soomes ja Rootsis sellist probleem ei ole. Eestis ei oma 1/3 tööjõulisest elanikkonnast mingit kvalifikatsiooni. Meil on 200 000 inimest, kellel on ainult põhihariudus. Meie tootlikus on 73% Euroopa Liidu keskmisest, mille põhjus on meie juhtide madal kvaliteet. Kolmas probleem on üldine rahvastiku vähenemine. Täna hakkab sünnitusikka jõudma põlvkond, mis on poole väiksem kui eelmine põlvkond. Meil hakkab sündima oluliselt vähem lapsi.”

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.06.26, 10:04
Eesti Loto IT-operatsioonide juht: hea partner aitab keskenduda põhiärile
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äritehnoloogia esilehele