Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
e-Residendi menetlussüsteemi loomisel oli keerukaim sõrmejälgede saamine
Kui varem tuli mitteresidendi digi-ID kaardi taotlejal sõita Eestisse kohale kaks korda, esimesel korral taotluse esitamiseks ja teisel korral digi-ID kaardi kättesaamiseks, siis nüüd saab avalduse teha veebis ilma Eestisse kohale sõitmata. Digi-ID kaardi saab välismaalane kätte ühest 38-st Eesti välisesindusest.
SMIT-i e-Residendi menetlussüsteemi projektijuht Martin Määrits rääkis, et lahenduse loomisel oli olulise tähtsusega sõrmejälgede hõivamise protsess olukorras, kus sõrmejälgede andja ei asu Eestis. Lahenduse loomise tegi oluliselt lihtsamaks teadmine, et välisesindustes on sõrmejälgede hõivamiseks vajalikud vahendid olemas.
„SMITi analüütik pakkus välja lahenduse, mille abil on taotlejal võimalik kaardi kättesaamisel anda Eesti riigi välisesinduses sõrmejäljed ning kui need jõuavad välisesindustes kasutatavast infosüsteemist Politsei- ja piirivalveameti menetlussüsteemi, muutub kaart kehtivaks,“ selgitas Määrits.
Suureks väljakutseks oli projektimeeskonnale menetlussüsteemi valmimise aeg. Esimese etapiga loodi Politsei- ja piirvalveametile võimekus e-Residendi menetlustoiminguid teha isikule, kes PPA teenindusbüroosse kohale tuli ning selline lahendus oli taotlejate jaoks ebamugav ning ajamahukas. Seetõttu oli soov esimesel võimalusel luua taotlejatele lihtsam viis digi-ID saamiseks. „Selleks kõigeks õnnestus meil lühikese ajaga kokku panna hea meeskond, kes tähtajaks menetlussüsteemi ka valmis tegi,“ lisas Määrits.
Alates 1. detsembrist 2014 on tehtud kokku 1611 e-Residendi digi-ID andmise otsust, kõige enam on digi-ID kaarte välja antud Soome, Venemaa ning Ukraina kodanikele.
Eesti on esimene riik maailmas, mis pakub e-Residentsust – piiriülene digitaalne identiteet on saadaval igaühele, kel on soov luua ja juhtida asukohast sõltumatut ettevõtet läbi veebi. e-Residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba. e-Residendi digi-ID ei ole füüsiline isikut tõendav või reisidokument ja sellel ei ole fotot.
Mitteresidendi digi-ID teise etappi olid kaasatud Politsei- ja piirivalveamet, Siseministeerium, EAS, Välisministeerium, arenduspartneriteks Fujitsu Estonia, Velvet ja Stagnation Lab.
Seotud lood
Majandus- ja taristuminister Kristen Michal andis energiajulgeoleku ja gaasitaristu teemalisel visiidil Klaipedasse üle Leedu energeetikaminister Rokas Masiulisele e-residentsuse.
Juuni lõpu seisuga e-residendiks saamiseks esitatud taotluste arv riikide kaupa.
Tarkvaragigandi Google kontrolli tulemusel avastatud praak Eesti ID-kaardi sertifikaatides puudutab ligi 250 000 ID-kaardi omanikku, nende seas ka kõiki enam kui 5000 Eesti e-residendi kaardi saanut.
13. mail käivitus e-Residentsuse taotlemise portaal aadressil e-resident.gov.ee, mille kaudu saab üle maailma saata avaldusi digitaalse identiteedi saamiseks.
Paar aastat kasutatud äriklassi arvuti on tavaliselt kuni poole odavam kui uus. Miks valida just see ning kellele see kõige paremini sobib? Arvutiaida omanik Indrek Salm on kasutatud äritehnikat müünud piisavalt kaua, et teema selgeks rääkida.
Hetkel kuum
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele