Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Palo: Eesti vajab tarku inimesi
Eestil on innovaatilise riigi maine, meile tuleb investeeringuid väljastpoolt, kuid raha sissevoolust enam ei piisa. Meil on vaja tarku inimesi, kes aitaksid muuta meie tooteid ja teenuseid targemaks, rääkis ettevõtlusminister Urve Palo täna EASi välisspetsialistide värbamise portaali Work in Estonia avamisüritusel.
"Võidujooks intellektuaalsele võimekusele toimub maailmas juba aastaid. Edukad on need riigid, kes suudavad enda juurde meelitada tarku inimesi. Eesti võiks olla siin oma piirkonna vedur, mitte sabassörkija," rääkis Palo. Viidates Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi analüüsile tõi Palo välja, et aastaks 2022 meil tööjõuturul 40000 töötajat vähem, sh 22500 tippspetsialisti.
EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg selgitas, et Work in Estonia programmi idee tuli ettevõtjatelt, kes ütlesid, et riigi toeta on neil keeruline välisspetsialiste värvata. „Kaardistasime reaalsed vajadused ja sektorid, kuhu on lisatööjõudu vaja. Selle tulemusena valmis veebiportaal, mis on tööandjatele praktiline abivahend välistööjõu värbamisel. Portaal koondab välismaalastele suunatud aktiivseid tööpakkumisi, vajalikku infot Eestisse kolimiseks, samuti turundusmaterjale, mida on ettevõtetel hea värbamistöös kasutada. Hetkel on seal üleval kümnete ettevõtete tööpakkumised põhirõhuga IKT-valdkonnale,“ ütles Tomberg.
Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Liidu tegevjuht Jüri Jõema tõi välja peamise ootuse programmile: "Me tahaksime näha, kuidas programm innustab ettevõtjaid välistööjõudu kasutama, suurendab ettevõtete vastuvõtu võimekust, et nad seeläbi kaasaksid rohkem kõrgelt kvalifitseeritud inimesi enda ettevõttesse. Soovime EAS-le jõudu selle protsessi vedamisel".
ITL-i president ning Tieto Estonia juht Anneli Heinsoo kinnitab, et Work in Estonia on kasvava tööjõupuuduse ajal väga vajalik ja tänuväärne algatus, millest võidavad kõik aktiivselt värbavad ettevõtted ja ka Eesti majandus tervikuna. „Avatud maailmas on teise riiki tööle asumine lihtsam kui kunagi varem ning see annab meie ettevõtetele kuldaväärt võimaluse rahvusvahelistuda, kaasata väliseksperte ja muutuda efektiivsemaks,“ lisas Heinsoo.
Skype personalijuhi Merle Liisu Lindma hinnangul on Work in Estonia platvormiga tehtud ära väga suur töö. "Ühelt poolt aitab platvorm inimesel aru saada, millisesse kultuuriruumi ta tuleb ning teiselt poolt aitab tööandjal oma ettevõtet väljapoole kuvada ning töökuulutuse üles panna".
"Skype`s anname tööd üle 400 inimesele, meil on 30 eri rahvust ning 20% töötajatest on väljaspoolt Eestit. Värbamine väljastpoolt on tegelikult väga lihtne. Kõik algab kodutööst, mida ettevõte ise peab ära tegema. Kas me oleme valmis aktsepteerima teist kultuuri, suhtumist, kui paljud ettevõtted on valmis vahetama töö keelt".
Esimesena tutvustatakse Eestis töötamise võimalusi Soomes, sellele järgneb sügisel Ukraina.
Soomlaste seas viidi läbi küsitlus selgitamaks välja nende motivatsiooni Eestisse tööle tulla. Uuringust selgus, et suurem osa Eestis elavatest ja töötavatest soomlastest soovitab üle lahe kolimist ka teistele soomlastele. Eestis elavad soomlased hindavad oma siinset igapäevaelu Soomega võrreldes kergemaks ja mugavamaks. Üle pooltel vastanutest on netosissetulek Eestis kõrgem kui endisel kodumaal, vähem kui kolmandikul jääb siinne sissetulek Soomes saadust väiksemaks. Ostujõud seevastu on suuremal osal (74 %) parem kui Soomes.
Work in Estonia on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt algatatud programm, mis aitab Eestis tegutsevatel ettevõtetel värvata kõrgelt kvalifitseeritud välisspetsialiste kiiresti kasvavatesse majandussektoritesse. Rohkem infot saab www.workinestonia.com.
Hetkel kuum
Seotud lood
Nortali juht Priit Alamäe leiab, et Soomest IT-spetsialistide otsimise kampaania on väga mõistlik ning tööturgude integratsioon meie regioonis on igal juhul positiivne näide.
EAS kulutab 70 000 eurot kampaaniale, millega tahab Soomest Eestisse tööjõudu meelitada. Enamik rahast läheb reklaamile meedias.
Kui IT-ettevõte Tieto pakkus mõni aeg tagasi oma koondatud töötajatele võimalust hakata tööle firma Eesti kontoris, võtsid soomlased seda halva naljana. Eestlased aga mitte, kirjutab Talouseläma.
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale „Tehisintellekt äris“.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele