Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
E-riik 2.0
IKT ei ole asi iseeneses. Kui räägitakse Eesti IKT-maastikust, Eestist kui e-riigist, ei tohi keskenduda ainult IKT-sektori enda vaatlusele. Peame vaatama ka seda, kuidas rakendame IKTd teistes majandusharudes ning eluvaldkondades, kirjutab Arengufondi IKT-valdkonna juht Raul Ennus.
Seni on liigselt keskendutud IKT-sektori ja Eesti e-riigi edulugudele. See on arusaadav Eesti maine kujundamise ja näiteks insenerialade populariseerimise kontekstis. Selle kõrval on jäänud tähelepanuta tervikvaade Eesti majandusele. Peame tõstatama laiemalt küsimuse, kuidas laiendada IKT sektori edu ka IKT laiemasse rakendamisse teistes majandussektorites. Vaid nii saaksime muutuda päriselt e-riigiks.
Riigikantselei tellis 2013. aastal uuringu IKT rakendamise kohta majanduses laiemalt. Tulemused ei olnud julgustavad – näib, justkui lõpeks Eesti e-riik seal, kus lõppeb avalik sektor. 2013. aasta seisuga kasutati ühes äriprotsessis IKT-lahendusi umbes pooltes ettevõtetes, kuni neljas protsessis kasutati IKT-lahendusi aga vaid igas kolmandas ettevõttes. Põhilised protsessid, mis on automatiseeritud IKT-vahendite abil, on finantsjuhtimine/raamatupidamine ja müügipakkumiste ning -tellimuste tegemine. See tähendab, et „automaatsüsteemideks“ olid enamasti kas raamatupidamis- või kontoritarkvara vahendid. Keerulisemaid tootmisjuhtimissüsteeme, roboteid või muid mehhatroonilisi rakendusi on kasutusel väga vähe.
IKT vähese rakendamise põhjused võib üldistavalt jagada kaheks. Esiteks on paljud Eesti ettevõtted väikesed, neil puudub kapital tehnoloogia rakendamiseks ja teadus-ja arendustegevuseks. Hiljutine uuring näitas ka, et Eesti ettevõtjad ei ole väga altid kasutama finantsvõimenduse vahendeid. Teiseks (ja ehk isegi olulisemaks) põhjuseks on teadmiste ja motivatsiooni vähesus tehnoloogiate rakendamisel nii ettevõtete omanikel, juhtidel kui ka spetsialistidel. Arusaadav, et uued asjad tekitavad kahtlusi ja kõhklusi. Või isegi kui riskitakse ja automatiseeritakse teatud protsess, kuid seda tehakse vaid osaliselt, võib juhtuda, et tööjõukulud isegi suurenevad proportsionaalselt kiiremini kui tõuseb tootlikkus. Taas kord on põhjuseks teadmiste puudumine. Ja nii jääbki mulje, et kallisse tehnoloogiasse investeerimine ei tasu end ära.
Oleme seadnud eesmärgiks Eesti ettevõtete efektiivsuse tõstmise, et nad looksid enam lisandväärtust. Selleks eesmärgi täitmiseks peame asuma süstemaatiliselt toetama IKT teadmistepõhist kasutuselevõttu kõigis majanduse valdkondades. Eesti Infotehnoloogia ettevõtete Liit (ITL) ja IKT klaster on aastaid teinud tänuväärset teavitustööd erinevate sektorite erialaliitude hulgas. Võimalik, et teavitustööd tuleb jätkata, aga tasub ka mõelda, kuidas saab ettevõtete nõustamistegevusi tõhustada. Kas tänased EASi ja muud selleteemalised meetmed on ikkagi piisavad, et tagada märkimisväärsed muudatused lähima 3-5 aasta jooksul? Eespool viidatud riigikantselei tellitud raportis toodi välja ka ühe võimaliku abivahendina IKT tasuvusarvutusmudelite koostamine, et ettevõtetel oleks lihtsam investeeringute tasuvust analüüsida.
Teadmiste ja oskuste parandamiseks peab kindlasti kiiremas korras jõudma selleni, et IKT kõrgemate oskuste õpe jõuaks kõigisse tasemeõppe erialadesse ülikoolides. Samuti tuleb pakkuda koolitusvõimalusi juba tänastele spetsialistidele ja ka juhtidele. See tähendab mastaapse täiend- ja ümberõppe programmi käivitamist (see elukestva õppe programm on niikuinii vajalik seoses lähiajal toimuvate suuremate muudatustega tööhõives – paljud tänased töökohad kaovad, vajadused tekivad täiesti teistsuguste töökohtade järele ja need muutused võivad juhtuda üpris kiiresti; ehk viimane aeg on selleks valmistuma hakata. Rääkimata sellest, et juba täna on Eestis üheaegselt nii tööjõu- kui tööpuudus. Samas täiend- ja ümberõpe võimaldaks rakendust leida pajudele nendest tänastest 50 000 töötust.) Väikese grupi ettevõtete ja ITL koostöös on käima lükkamisel ka tööstus 4.0 initsiatiiv, millest kindlasti on üks päev palju kasu. Tasuks kaaluda, kas näiteks tööstus 4.0 kompetentsikeskus võiks olla ka laiemas mõttes tehnoloogiate rakendamise vedur Eestis.
Samuti tuleb jätkata väike ja keskmise ettevõtete tehnoloogiainvesteeringute rahalist toetamist ning soodustada ülikoolide ja ettevõtete koostööd – hästi toimiv teadmussiire toetab kindlasti ka tehnoloogiate laiemat rakendamist. Tagada tuleb madala bürokraatiga riigiaparaat ja alandada tuleb tööjõumakse, et ettevõtetel oleks lihtsam palgata kõrgema kvalifikatsiooniga töötajaid nii kodumaalt kui piiri tagant. Täna ei ole enam väga harvad juhtumid, kus kõrgepalgalised töötajad palgatakse ettevõtte harukontoritesse mõnda teise riiki, kuna nii tuleb tasuda vähem tööjõumakse.
Eesti majanduse üheks võimalikuks maailmatasemel konkurentsivõime alustalaks on paindlik, efektiivne, maailmale avatud tööstussektor, mis tänu tööstus 4.0 põhimõtete rakendamisele suudab kiiresti reageerida muutuvale ekspordinõudlusele, toota kõrge kvaliteediga ja massilisele seeriatootmisele sarnase kulubaasiga väikeseeriaid.
Hetkel kuum
Seotud lood
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele