Huvilised järjekorras
Kasvamiseks peab ettevõte suurendama oma käivet. Rohkem käivet tähendab üldiselt rohkem müüki ja kliente. Kuigi oleme e-residentsuse projektiga n-ö beetafaasis ja praegu peab tulevane e-resident ebamugavalt kaks korda Eestis käima, lisandub ikkagi Eesti turule ligi 100 uut klienti nädalas. Veelgi enam – ca 17 000 on ennast kirja pannud ja ootavad aprilli, kui e-residentsust hakatakse väljastama saatkondadest ja enam Eestisse reisima ei pea.
Kui hästi läheb, ilmub tänavu välja Võru linna jagu uusi inimesi, kes ei pretendeeri meie maale, kodakondsusele ega loodusvaradele, kuid ootavad meilt tooteid ja teenuseid. Kui suudame nende elu parendada, võib nende hulk kergesti suureneda tempos, kuidas suudame e-residentsust väljastada ning kui beetaperioodi algsed vead ja konarused on läbi töötatud, võib tempo olla peadpööritav. Digimaailm ei eelda füüsilist kontorivõrgustikku, vaid oma teenuseid saab edukalt pakkuda selleta, nii era- kui äriklientidele. Sellest võimalusest on juba aru saanud Eesti pangad, kes praegu peavad pigem leppima kohaliku turu raha vasakust taskust paremasse tõstmisega. Sellest võimalusest unistavad advokaadid, väikeettevõtjad. Sellest võimalusest unistavad maksude laekumise eest vastutavad ametnikud rahandusministeeriumis.
Praegu on meie e-residentsuse saamine veel nurgeline ja ebamugav. Artikli alguses kirjutatud näidete peategelased suudavad kindlasti teha endale selgeks Eestis ettevõtte asutamise loogika, kuid eri portaalides surfamise asemel võiks kõik olla sama lihtne ja arusaadav nagu e-valimine. Selleks ei ole vaja palju teha.
Maksu- ja tolliamet on juba alustanud liideste loomist, mis võimaldaks (panga)kontopõhist maksude deklareerimist, ka justiitsministeerium suudab endale vajaliku info vastu võtta masinloetavalt ja nii resident kui e-resident saaks kõik endale lihtsalt tehtud, kuid see on alles algus.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.