Riik ei vaja IT-armeed

Selleks on vaja häid teenuste omanikke ja IT-spetsialiste, kes suudavad seda vastutust võtta. Selleks ei ole vaja mehitada sadadesse ulatuvaid IT-meeskondi. Erasektor on olnud alati riigile vääriline partner ja on seda ka edaspidi. Riik ei saavuta targema ja vastutustundlikuma tellija rolli läbi massilise värbamise. Tekib küsimus, kas riik kavatseb tõepoolest hakata iseendale tellijaks.

Riigi infoühiskonna arengukavas on ambitsioonikad plaanid aastani 2020, lisaks on planeeritud IKT lahenduste hankimiseks märkimisväärne portsjon Euroopa Liidu struktuurfondidest. Tekib küsimus, kas see võib olla põhjuseks iseendalt teenuste tellimiseks.

Riigi arengukava ühtib ka erasektori visiooniga ja tegevusplaanidega aastani 2020, kuid erasektori vaates siiski riigile strateegilise koostööpartneri rollis. Erasektor on ammu valmis ja ootel, et riik asuks targa tellijana hankima. Erasektoris ei tule puudu kompetentsist ega konkurentsist.

Kui tugineda praegusele üldisele tööturu olukorrale, siis Eestis on tööjõuturul hõivatud ligi 600 000 inimest, kellest 200 000 töötab riigisektoris. See proportsioon on kõhedust tekitav. Kas on vaja veelgi rohkem?

Selline tegutsemine suurendab tööjõuturul veelgi rohkem IT-spetsialistide põuda. Riik ei tohiks suurendada niigi suurt vaakumit, tõmmates spetsialiste tootvast majandusest ära. Selle asemel peaks riik hoopis toetama eraettevõtlust ja Eestis tegutsevaid IT-ettevõtteid, mille maksude najal see sama riigiaparaat ju suures osas toimib.

Lühemat ja pikemat perspektiivi silmas pidades tuleks riiklikud ressursid suunata IT-tööjõu suurendamisse. Tõhusad ümberõppeprogrammid, IKT hariduse kvaliteedi tõstmine ja IT-spetsialistide immigratsiooni lihtsustamine on hädavajalikud sammud, et tagada jätkusuutlik areng ka järgmisel kümnendil.