Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik ei vaja IT-armeed
Äripäev kirjutas, et riik krahmab IT-ajusid. Viimastel aastatel on riigisektoris IT-töötajate arv ja palgad paisunud, riigist on saanud omas sektoris suurim tööandja, kes napsab töötajaid ka erasektori nina alt.
Järgneb IT-ettevõtte Tieto Estonia tegevjuhi Anneli Heinsoo kommentaar:
Olukord, kus riik konkureerib IT-valdkonnas erasektoriga, on kahjulik nii riigile kui ka erasektorile. Riik peab jääma tellija rolli, suunama rõhu teenuste tellimise kvaliteedile ning võtma vastutuse, et oodatav tulem oleks kooskõlas esialgselt püstitatud mõõdikutega.
Selleks on vaja häid teenuste omanikke ja IT-spetsialiste, kes suudavad seda vastutust võtta. Selleks ei ole vaja mehitada sadadesse ulatuvaid IT-meeskondi. Erasektor on olnud alati riigile vääriline partner ja on seda ka edaspidi. Riik ei saavuta targema ja vastutustundlikuma tellija rolli läbi massilise värbamise. Tekib küsimus, kas riik kavatseb tõepoolest hakata iseendale tellijaks.
Riigi infoühiskonna arengukavas on ambitsioonikad plaanid aastani 2020, lisaks on planeeritud IKT lahenduste hankimiseks märkimisväärne portsjon Euroopa Liidu struktuurfondidest. Tekib küsimus, kas see võib olla põhjuseks iseendalt teenuste tellimiseks.
Riigi arengukava ühtib ka erasektori visiooniga ja tegevusplaanidega aastani 2020, kuid erasektori vaates siiski riigile strateegilise koostööpartneri rollis. Erasektor on ammu valmis ja ootel, et riik asuks targa tellijana hankima. Erasektoris ei tule puudu kompetentsist ega konkurentsist.
Kui tugineda praegusele üldisele tööturu olukorrale, siis Eestis on tööjõuturul hõivatud ligi 600 000 inimest, kellest 200 000 töötab riigisektoris. See proportsioon on kõhedust tekitav. Kas on vaja veelgi rohkem?
Selline tegutsemine suurendab tööjõuturul veelgi rohkem IT-spetsialistide põuda. Riik ei tohiks suurendada niigi suurt vaakumit, tõmmates spetsialiste tootvast majandusest ära. Selle asemel peaks riik hoopis toetama eraettevõtlust ja Eestis tegutsevaid IT-ettevõtteid, mille maksude najal see sama riigiaparaat ju suures osas toimib.
Lühemat ja pikemat perspektiivi silmas pidades tuleks riiklikud ressursid suunata IT-tööjõu suurendamisse. Tõhusad ümberõppeprogrammid, IKT hariduse kvaliteedi tõstmine ja IT-spetsialistide immigratsiooni lihtsustamine on hädavajalikud sammud, et tagada jätkusuutlik areng ka järgmisel kümnendil.
Hetkel kuum
Seotud lood
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale „Tehisintellekt äris“.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele