Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pillesaar: IT tööjõuturu sõjas jääb riik kaotajaks
Viie aastaga on riiklikud IT-ametid RIA, RMIT ja SMIT palganud kokku 476 IT-spetsialisti. Veel 2011. aastal ei olnud ühtegi neist ametitest olemas, kuid nüüd riigi IT-töötajate arv ja palk muudkui paisuvad. Kas peate õigeks riigi palgal olevate IT-töötajate arvu kasvu?
Riigimajandamise seisukohast on riigi töötajate kasvutrend vale. Maris Lauri märkis õigesti, et riigitöötajate arv peab vähenema, kooskõlas riigi kodanike arvu vähenemisega. Riigi teenuste automatiseerimisel e-teenusteks peaks töötajate arvu suhteline vähenemine olema veelgi kiirem.
Teenusorganisatsioonid investeerivad ITsse sellepärast, et võimalikult väiksema inimeste arvuga paremat teenust pakkuda. Kui riigis tervikuna kogutöötajate ja IT-töötajate arvud kasvavad, on sihik investeerimises ilmselt vale. Kasvatatakse jooksvaid kulusid, tuleks aga investeerida intelligentsematesse teenustesse, mis võimaldavad nii tavalisi, kui IT-töökohti rohkem vähendada. Intelligentne tarkvara suudab osa oma ülalhoiust ise korraldada ega vaja IT-administraatorit kätt hoidma. Sellised arendused on muidugi kallimad arendada, kuid tervikuna on odavamad pidada.
Kuidas teile tundub, kas riigist on saamas suurim tööandja IT-inimestele Eestis?
Võimalik küll. See on kurb, sest kui võrrelda teenuste mahte Eesti avalikus sektoris sarnaste kliendimahtudega erasektoris, siis viimased on minu kogemuses efektiivsemad. Näiteks hoiavad nii mõnedki Helmese kliendid 1 miljoni kasutajaga süsteemi üleval 2-5 inimesega. Eestis leidub süsteeme, millel on 1000 kasutajat, aga üleval hoiab neid samuti 2-5 inimest. Efektiivsuse vahe on 1000 korda ja see vahe on selles kinni, kuidas tarkvara on arendatud - kas ta suudab ennast ise hooldada või nõuab hooldajaid.
Kas teie meelest on riik juba nii tugev konkurent tööturul, et napsab endale häid IT-töötajaid eraettevõtete nina alt? Kas näete selles ohukohta?
Täiesti vastupidi – kuna IT tööjõuturgu mõjutab rahvusvaheline IT palgakasv, millega Eesti riigieelarve sammu pidada ei suuda, on riigil kõige rohkem raskusi kvaliteetsete IT-töötajate palkamisel. Erinevalt erafirmadest ei saa riik oma tõusvaid palgakulusid rahvusvahelistele klientidele edasi kanda. Nii et kui tööjõuturul on sõda, jääb riik selles alati kaotajaks, nii täna kui edaspidi.
Kui IT-töötajaid on riigisektoris palju, võib tekkida olukord, kus tehakse veidi topelttööd, ehk on halb koordineerimine ja mingid üksused katavad samu asju. Kuidas hindate seda riski?
Jah, muidugi on riigis kohti, kus tehakse topelttööd. Üks tuntud näide on dokumendihaldus, kus pea iga ministeerium on tellinud oma süsteemi, sest standardeid ei ole olnud väidetavalt võimalik kehtestada. Paljud riigiasutused samas otsivad võimalusi ühiseid süsteeme luua ja kasutusele võtta ja seda trendi tuleb maksumaksjana igati tervitada.
Kas riigil on vaja nii palju IT-töötajaid?
Mina ei näe, et see oleks majanduslikult efektiivne. Samamoodi nagu riigil ei tasu ehitada ise büroopindu ja ravida ise oma töötajaid, ei ole mõistlik proovida olla IT-firma ja konkureerida erafirmadega. Kõik tunnustatud uuringud IT-osakonna organiseerimisest soovitavad ühte: hoia oma majas strateegia ja projektijuhid, teenus on kasulikum sisse osta.
Hetkel kuum
Seotud lood
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele