Maksu- ja Tolliameti peadirektori intervjuu

Olles riigiasutus, toimite te IT investeeringute puhul nagu ettevõte – investeering peab kuidagi tagasi tooma või kulu kokku hoidma. Kuidas te sellise mõtteviisini jõudsite?

MTA tugevuseks on see, et protsesside disain, IT arendused, uute võimaluste otsimine ja koostöö arendamine toimub töötasandil, mitte pidulikult peadirektori töölaua taga. Ma ei ole kolme aasta jooksul osalenud ühelgi IT nõupidamisel, mis puudutaks konkreetset arendust ja ma ei juhi ühtegi IT arendusgruppi ise. Kõik see töö käib osakondades – organisatsiooni keskastme juhid ja spetsialistid teavad, et see on nende töö teha IT-inimestega koostööd ja viia arendusprojekte ellu.

Meil ei ole ka eraldiseisvat arendusosakonda, kes põhitegevuse jaoks midagi arendaks, vaid iga põhitegevuse valdkond on kohustatud arenema ja arendama, sealhulgas IT arendusega tegelema. Meil on tegelikult selline osakond nimega „Arendusosakond“ olemas, aga sinna on sisuliselt jäänud ainult dokumendihalduse funktsioon. Ülejäänud arendustegevused on läinud põhitegevuse valdkondade juurde. Põhiosakondade inimesed otsivad võimalusi, kuidas olla efektiivsemad, mitte ei oota, kuni keegi ütleb, et tuleb olla efektiivsemad.

Milliseid olulisemaid MTA arendusi sa sellest aastast markeeriksid?

Esiteks töötamise register, tänu millele saab alates 1. juulist vaadata e-maksuametist, kus sa oled töötanud, mis ajal ja mis ajani. Isegi ettevõtjad on seda süsteemi toetanud, kuigi vahel püütakse seda näidata, kui lisakoormust. Ometigi on ju inimestele ravikindlustust, töötuskindlustust ja mis iganes sotsiaalseid hüvesid pakkudes vaja teada, kas see inimene on töötanud ja kus ta on töötanud. Muutus küll see, et tööandja peab töötamise registrit täitma enne töötajale töö kätteandmist, aga riik ei pannud sellega ettevõtjatele lisakoormust. Vastupidi, see on hästi integreeritud süsteem – nüüd saab töötaja ühe korraga ära registreerida ning kõik ülejäänud sotsiaalsed õigused või hüved tekivad selle kande põhjal. MTA valvab ka selle järele, et töötamise registris olev info vastaks tööandja poolt esitatavale maksudeklaratsioonile ja kui seal on ebakõla, siis MTA suhtleb selle tööandjaga. Selle taga on ravikindlustussüsteem, pensionide arvestus, ümbrikupalkade vastane võitlus ja palju muud.

Teine asi, mis on seaduse mõistes nüüd rakendunud, aga tehnoloogia mõistes käivitub 22. detsembril, on käibemaksudeklaratsiooni lisa. Seda ma nimetaks viimase kümne aasta maksukontrolli IT-projektiks, sest viimane sellise kaaluga uuendus oli aastal 2003, kui käivitus käibemaksu tagastusnõuete riskianalüüs ja nn „kontrollikoridoride“ süsteem. Käibemaksudeklaratsiooni lisaga astume 2014. aastal väga pika sammu oma efektiivsuses edasi.

Miks oli käibemaksudeklaratsiooni lisale selline suur vastuseis?

Põhjusi on erinevaid. Kindlasti peab möönma, et selle tempo juures, millega seda arendati, ei olnud piisavalt võimalust selgitada, millega on tegu ja et sellel süsteemil on lisaks riskidele ja kuludele ka positiivseid tagajärgi. Ilmselt ei mõista ka paljud ettevõtted veel seda, et riik ei saa võidelda varimajandusega omaette, vaid et varimajandusest käime üle siis, kui ettevõtjad ja MTA teevad koostööd.