Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Küberrünnakud on uus normaalsus
Tänapäeval on küberrünnakud ja serveririkked uus normaalsus, millega tuleb kohaneda ning millest tuleb õppida, ütles Riigi infosüsteemide ameti infoturbe spetsialist Anto Veldre Äripäeva ITuudiste korraldatud küberturvalisuse seminaril. “Praegu on juba täiesti tavaline või normaalne see, kui serverisse murtakse sisse – see on uus normaalsus,” lisas Veldre.
Veldre sõnul on praegu igas riigiorganisatsioonis turvajuhid, kes koostavad intsidendiraporteid, kus kirjeldatakse, mis mahus on küberrünnakuid toimunud. Kuigi küberrünnakute arv pidevalt suureneb, pole Veldre hinnangul riigieelarves piisavalt raha, et küberturvalisuse suuremaks tagamiseks rohkem süsteeme käima panna. “Intsidentide või rünnakute tuvastamine ja raportitesse kirja panemine oleneb turvajuhi ja tema meeskonna võimekusest need avastada või tuvastada,” märkis Veldre.
E-residentsuse projektiga seonduvate riskide kohta ütles Veldre, et tema hinnangul on e-residentsuse puhul olemas äririsk, kuid tehnilisi riske ei saa veel täpselt hinnata. “Kardetakse, et maailmatasemel kurjategijad tulevad siia, noh, las nad siis tulevad! Meil oleks sellest palju õppida,” ütles Veldre ja lisas, et seda kogemust saab hiljem pärast sellest õppimist näiteks eksportima asuda.
E-riigi küberturve programmijuht Raul Rikk ütles, et küberturvalisuse teemal ei saa asjaosalised tihti kõikidest asjadest valjult rääkida. Ta möönis siiski, et üksikisikutel on pea võimatu turvaliselt oma isiklikus arvutis tegutseda. “Inimene ei jõua ise kõike monitoorida lihtsalt,” märkis ta.
Tehnoloogia areng hirmutab ja peibutab
Skype'i arendaja Jaan Tallinn tsiteeris seminaril oma ettekandes I. J. Goodi, kes 1965. aastal märkis, et kui inimesed leiutavad masina, mis on neist intellektuaalselt võimsam, siis on see inimeste viimane leiutis – kuna kõik edasised leiutised võib teha masin. Tallinn rääkis, et inimeste tehnoloogiaambitsioonikus tõukab neid aina enam uuemate ja võimsamate masinate leiutamiseni – ülima tehisintellekti loomiseni. Need üliintelligentsed masinad võivad olla heatahtlikud, kuid ei pruugi.
“Tehisintellekt on omamoodi metatehnoloogia – tehnoloogia, mis võib tulevikus olla võimeline looma omaenda tehnoloogiat – seega millised ka poleks meie mured seoses võimsate tehnoloogiatega, nagu tuumarelvad, sünteetiline bioloogia ja nanotehnoloogia, peame olema kindlad, et tehisintellekt neid muresid ei ignoreeri,” märkis Tallinn.
Tema sõnul muudab asja keeruliseks see, et kogu maailmas töötavad väga motiveeritud inimrühmad, mis potentsiaalselt ohtlikku teadust ja tehnoloogiat üha edasi arendavad, samas kaasnevad sellega globaalselt kontrolli alt väljuvad protsessid – nagu näiteks globaalne soojenemine.
Tehisintellekti loomise tähtaegade suhtes pole eksperdid Tallinna sõnul ühel nõul.
Intelligentsus ei tähenda heatahtlikkust
Tallinna sõnul levivad turul väärarusaamad. “Näiteks väidab mõni, et intelligents ja heatahtlikkus on korrelatsioonis, seega on tehisintellekt meie suhtes automaatselt hea. Ometi ei näe me sellise korrelatsiooni kohta kuigivõrd tõendeid isegi inimeste seas – rääkimata teistest liikidest,” märkis Tallinn.
Hetkel kuum
Teine argument on see, et kuna tehisintellektil pole teadvust, siis pole ka vaja muretseda. “Kahjuks näib, et teadvuse puudumine ei vähenda masinate võimeid: malearvuti võib kõiki inimesi võita nii-öelda une pealt,” möönis Tallinn.
Tema sõnul loeb just masina võime maailma modelleerida ja valida oma tegevusi lähtudes selle mudeli põhjal tehtud ennustustest. “Kui see suudab tulevikku ennustada paremini kui teie, te kaotate – täpselt nagu te kaotate malearvutile. Lõpuks on tehisintellekti uurijate seas levinud arvamus, et inimesega võrreldava tehisintellekti loomine on raske, vahest isegi võimatu, seetõttu on tagajärgedest mõtlemine ajaraisk,” rääkis Tallinn.
Samas nentis ta, et tehnoloogiat on hakatud järjest rohkem tähele panema ja tehisintellekti arendajad püüavad erinevaid probleeme oma töös arvesse võtta. Näiteks ostis Google tänavu tehisintellektifirma, millesse Tallinn ka ise investeeris, ning Google nõustus edasise arenduse järelevalveks looma eetika- ja ohutuskomitee.
Nende küsimuste kallal töötab täiskohaga vaid umbes 20 inimest ja raha hulk, mida inimkond kulutab omaenda ellujäämiseks, kahvatub Tallinna sõnul võrdluses ka sellega, mida kulutatakse näiteks huulepulkade uurimiseks. “Meil on vaja parandada oma võimet analüüsida arvutiprogramme ja seada neile piiranguid,” lausus Tallinn. Samuti tuleb tema sõnul pöörata rohkem tähelepanu sellele, et inimlikke väärtusi osatakse kirjeldada arvutikoodina.
“Rahuloluks põhjust veel pole,” märkis Tallinn ja lisas, et meil on vaja tervet mäge uusi uurimusi, enne kui võime end turvaliselt tunda.
Seotud lood
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale „Tehisintellekt äris“.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele