Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Fleep tahab kaotada e-kirjad
Skype'i endiste töötajate loodud suhtlusprogramm Fleep sulges mõni nädal tagasi järjekordse investeerimisringi, millega kaasati 450 000 eurot. Taas andsid oma panuse Skype'i taustaga ingelinvestorid, lisaks kaks inglit Suurbritanniast. Sellega on Fleepi 14 kuu jooksul paigutatud ligi 1,1 miljonit eurot.
Idufirma asutaja Henn Ruukel ei taha rahakaasamist üle tähtsustada, mistõttu ei ole viimase investeeringu kohta ühtegi teadet ilmunud. „Liiga tihti pannakse start-up'ide juures liiga suur uudisväärtus raha tõstmisele. See saadab signaali, et nad on mingite inimeste vaatevinklist teinud midagi õigesti,“ märkis ta.
Meelitati inimesi Skype'ist lahkuma
Fleepi idee sündis 2012. aastal, kui Ruukel oli seitsmendat aastat Skype'i palgal. Teda hakkasid üha enam häirima Skype'i tekstivestluse puudused, mille parandamisele rõhku ei pandud, sest suund oli võetud peamiselt isiklike videokõnede arendamisele. Ruukelil tekkis enda sõnutsi pöörane mõte Skype'ist ära minna ja ehitada ise uus ja parem versioon Skype'i vestlusest. „Väga lihtne on jääda kiruma kuhugi suurettevõttesse ja öelda, et miks me ei tee seda, teist ja kolmandat, aga tegelikult näed, et selle kirumisega kuhugi ei jõua, parem proovida ise teha ja seda me siis tegema tulime,“ rääkis ta.
Ta hakkas otsima inimesi, kellega projekti ellu viia. Microsofti omandusse liikunud Skype'ist oli aga üsna raske inimesi ära meelitada. Meenutades koostööpartnerite leidmise protsessi, mainis Ruukel kuldseid käeraudu. „See on väga raske. Umbes 40 inimest ütleb ära ja umbes 5 inimest tuleb. Selles mõttes oli see hea test, et nendega, kes tulid, on meie ühisosa see, et me olime seal olnud piisavalt kaua, mis oli tööalase väljakutse ammendanud. Oli tulemas uus ajastu ja tundsime, et sellesse me nii hästi ei klapi,“ kirjeldas Ruukel.
Esimesena läks ideega kaasa Asko Oja, kes oli Ruukeli sõnul Skype'i andmebaaside vaimne isa. Ettepanekust kuuldes oli Oja esimene mõte, et ta on jõudnud punkti, kus on igakülgselt sobiv otsida uusi väljakutseid ja mõte luua uus suhtlusprogramm vastas hästi tema uue väljakutse definitsioonile.
„Otsustamise tegid lihtsaks mitmed asjad. Fleepi idee on ambitsioonikas ja see meeldib mulle," rääkis Oja Fleepi vahendusel. „Tänu Microsofti ostule oli rahaliselt võimalik tegeleda mitmeid aastaid hobidega nagu Fleep. Olles aastaid kasutanud Skype'i vestlusi, on mul palju ideid, kuidas teha grupivestlustest fantastiline tööriist. Selle asemel, et olla väike mutrike suures masinavärgis, on toredam olla suur mutrike väikeses,“ selgitas Oja.
Skype'ist tulid asutajate meeskonda veel ka Erik Laansoo ja Marko Kreen. Lisaks liitusid Fujitsu Eesti tegevjuht Andres Järviste ja Liis Peetermann, kes oli Social Fox Media kaasasutaja ja disainer.
Projekt Porgand
Ka esimene investor leiti Skype'ist. Jaan Tallinnal ei olnud küll Fleepi asutamise hetkel enam Skype'iga mingisugust kokkupuudet, kui tema oli üks neist eestlastest, kes Skype'i käima lükkas. Ruukeli sõnul oli Tallinn üks esimesi inimesi, kellele ta oma ideest rääkis ja kes oleks isegi meeskonnaga liitunud, kui tal olnuks piisavalt aega. Selle asemel otsustas ta investeerida ning toetab idufirmat strateegilistes aruteludes.
Tallinn ütles, et Fleep on üks tema kahest-kolmest lemmikidufirmast, mida ta pea igapäevaselt jälgib. „Skype'is olin ma algusest peale IM (lühiteadete – toim) disainist ja kasutusest huvitatud. Näiteks 2004. aastal surusin läbi idee, et IM vestlused peaksid olema püsivad nagu foorumites ja emailis, mitte akna sulgemisel haihtuma nagu MSNis. Mistõttu kui Henn tuli mulle rääkima, et plaanis on teha IM-toode ex-Skype'i tiimiga, siis oli mind ära rääkida lihtne,“ rääkis Tallinn.
Hetkel kuum
Algselt Project Carroti (projekt porgand – toim) nime kandnud idu asutajatel oli idee ehitada parem Skype'i vestlus, kuid Ruukeli sõnul saadi kohe aru, et palju rohkem on potentsiaali maailmas, kus inimesed suhtlevad tööalaselt ainult e-mailidega. „Me nägime Skype'is töötades, et tööalane asjaajamine, suhtlemine läbi e-maili on äärmiselt ebaefektiivne võrreldes sellega, kui see oleks vestlusekeskne,“ märkis Ruukel. Nii võeti eesmärk luua täiesti uus võrgustik, uus programm, mis võiks pikas perspektiivis asendada tööalast meilivahetust.
Idee tundub pöörane
Ruukel loetleb Fleepi eelistena näiteks seda, et erinevate seadmete vahel on Fleep paremini sünkroonis, kui näiteks Skype. Faile ei pea saatma ja vastu võtma nii nagu Skype'is ja e-kirju vahetades, vaid neid postitatakse vestlusse, kus need on kogu aeg kõigile kättesaadavad. Olulisena tõi Ruukel välja ka selle, et erinevalt e-kirjadest on Fleepis näha, kui kaugel on vestluse osapooled oma lugemisega.
„Kui ma räägin sellest tavainimesele, kes teeb oma igapäevatööd e-mailis, siis see tundub pisut pöörane ja see on loogiline reaktsioon. See on sama, kui aastal 92 öelda mõnele kontoritöötajale, et aastal 2015 sul ei ole lauatelefoni ja teed kogu oma töö ära nutitelefonist,“ kõneles Ruukel.
Sarnaselt lauatelefoni-nutitelefoni analoogiale ei sunni Fleep vahetama ühte lahendust teise vastu. See on üks omadus, mida toovad esile nii Ruukel, Oja kui ka Tallinn. Kui esimesed rõhuvad eelkõige võimalusele sujuvalt Fleepi üle kolida ning samas jätkata vestlusi inimestega, kes Fleepi ei kasuta, siis Tallinna hinnangul on sisuliselt võimalik kasutada Fleepi kui meiliklienti. „Kuigi seal on veel kõvasti arenguruumi. Just hiljuti kirjutasin Fleepi tiimile 28punktise nimekirja asjadest, mida ideaalis meili-integratsiooni juures näha tahaks,“ ütles Tallinn.
Ühel päeval e-kirjad kaovad
Selle kõige taustal tekib paratamatult küsimus, miks peaks kõigi teiste suhtlusprogrammide kõrvale lisama veel ühe. „See on põhimõtteliselt sama küsimus, et kui sul on juba olemas hobune ja jalgratas, siis miks sa peaks ostma auto. Nad on ju kõik transpordivahendid,“ vastas Ruukel. Ta usub, et ei saagi olema ühte kõike asendavat suhtlusvahendit, nii nagu ei ole ühte kõike asendavat transpordivahendit.
Küll aga peaksid tema hinnangul suhtlustööriistade ehitajad silmas pidama, et see oleks mingisugusesse kasutusjuhtumisse väga hästi sobiv. Näiteks Skype'i või Facebooki puhul pannakse rõhku lühiajalisele ja vahetult toimuvale vestlusele, kus failid ja ajalugu ei ole Ruukeli sõnul tähtsad. Fleepis on tehtud täpselt vastupidi. Ruukel võrdles seda virtuaalse koosolekuga, mille osalised saavad panustada siis, kui neil on aega, selle asemel, et leida kõigile sobiv aeg reaalselt kohtumiseks.
Fleepi eesmärk ei ole teha intensiivset müügitööd ja sellega meelitada tohutut hulka kasutajaid. Selle asemel panustatakse levikusse inimeselt inimesele, nii nagu järjest rohkem inimesi lõpetas suhtluse MSNis ja liikus edasi Skype'i. Tulevikku vaatavalt tõdes Ruukel, et ühel päeval inimesed lihtsalt märkavad, et e-postkastis ei toimu enam mingit liiklust või sinna on jäänud ainult rämpspost. „See, kuidas tulid mobiilid lauatelefonide kõrvale on väga sarnane sellele, kuidas meie tahame jõuda e-maili kõrvale,“ ütles Ruukel.
Fleepi nimi sündis tealikult sellisena, et seda ei saaks millegi olemasolevaga seostada, nagu Skype ei tähendanud mitte midagi enne programmi sündi. Ruukeli sõnul on Fleep siis õnnestunud, kui nimest saab samuti omaette mõiste.
„Tänaseks oleme selgelt seadnud visiooni muutuda sarnaseks mõisteks nagu on skaipima ja see peaks tähendama, et sina saadad mulle tööalaseid sõnumeid mitte üle e-maili, vaid üle Fleepi. Ehk meie töö on tehtud, kui see on mõisteks muutunud mitte ainult Eestis, vaid ka globaalselt. See võib juhtuda aastaga, võib juhtuda 10 aastaga. Meie loodame, et juhtub pigem varem kui hiljem.“
Seotud lood
Skype’i endiste töötajate välja mõeldud suhtlusprogramm Fleep, mis tahab kaotada traditsioonilise e-kirjasuhtluse, sai seniste investorite Jaan Tallinna ja Rockspringi juhtimisel järjekordse rahasüsti, millega on eestlaste idufirma saanud kokku juba ligi 2 miljonit eurot.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele