Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pevkur: digi-ID muudab Eesti maailma e-ärikeskuseks
Kõnes keskendus Hanno Pevkur Eesti kui e-riigi senistele edusammudele, digi-ID rahvusvaheliseks teenuseks muutmisele samuti Eesti era- ja riigisektori koostööle ning kogemusele digi-ID turvalisuse tõstmisel.
„Eesti on esimese riigina maailmas otsustanud viia oma digitaalsed teenused globaalsele tasandile. 1. detsembril jõustub seadus, millega inimesed üle maailma saavad taotleda Eesti e-residentsust ehk digi-ID-d. See annab välismaalastele Eesti elanikega võrdsed võimalused kasutada Eesti avalikke- ja era e-teenuseid. See tähendab ettevõtete suuremat tegutsemisvabadust Eesti majanduskeskkonnas, aitab tuua siia investeeringuid, luua töökohti ning lisandväärtust - ehk piltlikult öeldes muuta Eesti maailma e-ärikeskuseks,“ selgitas Hanno Pevkur digi-ID kasulikkust.
Siseminister lisas, et enim võidavad digi-ID kasutuselevõtust ettevõtted, kelle juhatuse või nõukogu liikmed elavad erinevates riikides, kuna dokumentide ning maksu- või äriaruandluse allkirjastamiseks ei pea füüsiliselt kokku saama. "Kogu paberimajandus on võimalik korda ajada lennureisidele raha kulutamata, rääkimata ajalisest kokkuhoiust, mida digi-ID lahendus pakub," märkis Pevkur.
„Samas mõistame, et digi-ID seab suuremad väljakutsed ka õiguskaitseorganitele. Palju on räägitud e-teenuste kasutamisel kaasnevatest ohtudest ja erinevatest identiteedi vargustest. E-kuritegevus, e-pettus, e-terrorism jms ei ole maailmas midagi uut, erinevad kuritegevuse liigid on lihtsalt kolinud füüsilisest maailmast digimaailma. Seepärast keskenduvadki e-teenuseid kasutavad riigid, kaasa arvatud Eesti, suurema turvalisuse tagamisele digimaailmas“, sõnas siseminister. Väärkasutuse ennetamiseks tehakse välismaalasest digi-ID taotlejale põhjalik taustakontroll, et veenduda isiku usaldusväärsuses. Kahtluse korral digi-ID-d välja ei anta ja kuritarvituste korral digi-ID tühistatakse. Turvalisuse tagamisse kaasatakse ka erasektor, kellega riik digi-ID kasutamise üle järelevalve tegemisel tihedalt koostööd teeb.
Eestis saab digitaalselt kasutada üle 4000 e-teenuse. Tänaseks on antud üle 182 miljoni digiallkirja. Kui arvestada, et Eestis on 1,3 miljonit elanikku, on see 140 allkirja inimese kohta. Viimati deklareeris üle 95% maksumaksjatest oma tulu elektrooniliselt, tulude deklareerimine võtab Eestis aega umbes 5 minutit. Esimesed riiklikud valimised, kus kasutati ka e-hääletust, olid kohalike omavalitsuste valimised 2005. aasta oktoobris. Viimastel valimistel anti elektrooniliselt üle 100 000 hääle, see on umbes kolmandik valimas käinutest.
Seotud lood
Alates tänasest saavad välisriikide kodanikud esitada e-Residendi digi-ID taotlusi kõikides Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) teenindustes.
Paar aastat kasutatud äriklassi arvuti on tavaliselt kuni poole odavam kui uus. Miks valida just see ning kellele see kõige paremini sobib? Arvutiaida omanik Indrek Salm on kasutatud äritehnikat müünud piisavalt kaua, et teema selgeks rääkida.
Hetkel kuum
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele