E-residentsuse hinda tasub tõsta ning mitmekesistada e-residentsuse teenuse sisu koostöös ettevõtjatega, leiab Äripäeva teemaveebide juht Rudolf Osman.
Start-up on eksperiment, mis otsib vastust küsimusele, kas ühte teenust või toodet on vaja ja kas sellega saab teha jätkusuutlikku äri. Selliseid õpetussõnu jagab idufirmadele kultuslikku staatusesse tõusnud raamat „The Lean Startup“, mis ilmus mullu ka Äripäeva kirjastuselt eestikeelse pealkirjaga „Nutikas idufirma“. Kuna start-up on äriline eksperiment, siis maksab seda teostada kasumlikult – kasvatada tulu ja vähendada kulu, jõuda niiviisi järk-järgult break-even'isse ehk projekti tasuvuspunkti ja sealt edasi teenida kasumit. Eksperimendi igas etapis peab sellest põhimõttest lähtuma.
Euroopa aasta IT-juhi tiitli pälvinud MKM-i asekantsler Taavi Kotka ütleb, et riigi poolt käivitatud e-residentsuse projekt on oma olemuselt start-up. Nagu iga start-up, nii sai ka e-residentsuse idee alguse väikesest seemneivast – Eesti infoühiskonna arengukavasse kirja pandud mõttest, et aastal 2020 võiks Eestil olla vähemalt 5000 e-residenti.
Eksperimendi õnnestumine oli aga üllatuseks kõigile asjaosalistele – kõigest ööpäev pärast e-residendiks eelregistreerimise avamist oli huviliste esialgne eesmärk peaaegu täis. Eile kella 16.00-ks oli veidi enam kui 100 tuhande veebikülastaja hulgast end e-eestlaseks määratlenud 4953 inimest ja seda 50eurose riigilõivu juures, mida e-residentsuse teenus neilt hiljem eeldab. Vastus küsimusele, kas e-residentsuse teenusele on nõudlust, on käes – muljetavaldavalt palju.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äritehnoloogia esilehele