Rääkisin Riigi Infosüsteemi arhitekti Andres Kütiga tänavu käima lükatud avaandmete IT-lahenduste võistlusest ja küsisin, millisena ta näeb avaandmete rolli riigis.
Riigi avaandmete rollist majanduses on laias laastus kahesugust arvamust. Ühest küljest võivad nad muuta ühiskonda läbipaistvamaks ja nendes nähakse võimalust uuteks äriideedeks, teisest küljest on avaandmete haldamine riigile lisakulu. Riigi Infosüsteemi arhitekti Andres Küti arvates on avaandmetega pakutav suurem läbipaistvus ja parem analüütika laias plaanis kasulikud, kuid kõrget lisaväärtust majandusele ta nendes ei näe. "Kui lisaväärtus tekib, on see suurepärane. Aga arvestatav hulk maksumaksjaid on igal juhul rõõmsamaks tehtud," kommenteeris Kütt.
Avatud Eesti Fondi ja meieraha.eu toetusel tänavu käima lükatud riigi avaandmete IT-lahenduste võistluse eesmärgiks on esitleda ja tunnustada parimaid riigi avaandmeid kasutavaid rakendusi. "Avaandmed on minu arvates olulised mitte niivõrd iseenesest väärtuse tekitajatena, vaid riigi viisina teenindada oma kodanikku," ütles konkursi žüriisse kuuluv Andres Kütt. "Kui hulk maksumaksjaid avaldab soovi saada avaandmeid, siis tuleks neid pakkuda. Siit järeldub, et on oluline aru saada, mida soovitakse ja millisel kujul," lisas ta.
See ei ole esimene kord, kui Eestis juhitakse avaandmete võimalustele tähelepanu konkursi abil. Näiteks 2011. aastal korraldas Toivo Annus avaandmete rakenduste konkurssi, mis paraku ebaõnnestus ning peaauhind 20 tuhat dollarit jäi välja andmata. Ehk olid konkursi tingimused liiga rasked, kuna võitmiseks pidi 12 kuuga leidma rakendusele 100 tuhat kasutajat. Samas on Eestis varasemalt toimunud häkatonide raames loodud avaandmete rakendustest häid näiteid küll - näiteks meieraha.eu, ajapaik.ee, ylikool.herokuapp.com on kõik häkatonide käigus valmis saanud rakendused. Riigi eestvedamisel on avaandmete baasil loodud parimate näidetena toodud riigiraha.fin.ee ja tarktee.mnt.ee keskkondi.
Avaldatakse kas dokumentatsioon mõne “peidetud” andmeallika kohta (näiteks Tark Tee) või kood, mis realiseerib liidese andmeallikaga (näiteks RKOARR https://github.com/andreskytt/ee_opendata)Kood peab olema MIT litsentsiga (kõik on lubatud, kuni litsents ja copyright on juures)Kood ei tohi olla vastuolus seadusandluse ja andmeallika kasutustingimustegaKood ei tohi andmeallikat liialt koormata
Konkursi žüriisse kuuluvad lisaks Andres Kütile veel ka Indrek Vainu (IT-ekspert, Node.js Eesti), Hille Hinsberg (Praxis) ja Kristjan Jansen (OpenData Eesti).

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.06.26, 06:00
TalTechi uus magistrikava õpetab AI-d äris tulemuslikult rakendama
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale „Tehisintellekt äris“.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äritehnoloogia esilehele