2020. aastaks peab kõigist Euroopa Liidu elektritarbijatest 80 protsenti olema ühendatud kaugloetava ehk nutiarvestiga (smart metering) ning ainuüksi Kesk- ja Ida-Euroopa 10 riigis kulub üleminekule umbes 7 miljardit eurot. KPMG eksperdi arvates tuleks mõelda, kuidas saadud suuri andmehulki kõige otstarbekamalt kasutada.
„Saab näha, kui hästi on Balti riigid nutiarvestite laiahaardeliseks kasutuselevõtuks valmis. Erinevalt Eestist ei suudeta Lätis ja Leedus arvestite paigaldamisel planeeritud tempost ja mahust kinni pidada,“ kirjutab värskes ajakirja KPMG Foorum numbris KPMG Balti riikide energiavaldkonna juht Gregory Rubinchik.
Eestis kavatsetakse kõik kliendid varustada nutiarvestitega 2017. aastaks. Möödunud aastal allkirjastas Eesti suurim jaotusvõrguettevõte Elektrilevi Ericssoniga kaheksa-aastase lepingu umbes 650 000 lõpptarbija ühendamiseks 2G ja 3G mobiiliühenduse kaudu.
Rubinchik rõhutab, et lisaks tuleb tingimata läbi mõelda, mida hakata peale nutiarvestite kaudu laekuva suure hulga andmetega ning kuidas parandada andmete abil elektrivõrguettevõtete töö tõhusust. Seda eriti olukorras, kus Ida-Euroopas on ülekande- ja jaotuskulud suuremad ning elektrikatkestused sagedasemad ja pikemad kui Lääne-Euroopas.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äritehnoloogia esilehele