Andmekaitse inspektsioon andis välja juhendi, mis soovitab tööandjatel seada sisse oma arvutite kasutamise reeglid.
Mõned soovitused andmekaitse inspektsiooni (AKI) uuest juhendist:
Töötajad peavad arvestama, et tehnilised lahendused võimaldavad tööandjal suvalisel ajahetkel kontrollida, mida töötajad arvutivõrgus, sh internetis teevad. Samuti saab tööandja piirata juurdepääsu teatud võrgulehtedele või sulgeda juurdepääs kõikidele avalikele võrgulehtedele.Tööandjal on õigus töödelda töötaja isikuandmeid ulatuses, mis on tarvilik tööandja arvutisüsteemide tõrgeteta töö tagamiseks.Kui kontrollimise ja piiramise võimalus tuleneb töötaja ja tööandja vahel sõlmitud lepingust ja eeldusel, et töötaja tegevust kontrollitakse üksnes töökohustuste täitmisega seoses, ei pea tööandja töötajat kontrollimise ega piiramise faktist informeerima.Töötajate kontrollimiseks peaks tööandja koostama töötajate andmete töötlemise kohta selgitava dokumendi. Sellises dokumendis tuleks lihtsamas keeles lahti selgitada, milliseid andmeid mis eesmärkidel tööandja töötajate kohta kogub, kuidas kasutab, kaua säilitab, kuidas töötaja saab oma andmetega tutvuda ning kelle poole töötaja võiks küsimuste tekkimisel pöörduda.Kui e-postkasti avatuna hoidmise võimalust pole töölepinguga reguleeritud ning lahkuv töötaja nõusolekut ei anna, tuleb e-postkast koheselt peale töösuhte lõppemist sulgeda.Isiklikuks kirjavahetuseks on ka töötajate omavaheline kirjavahetus, mis ei seondu tööülesannete täitmisega.Kindlasti peab töötaja tööandja e-posti kasutamise eeskirju lugema selle pilguga, et kas tööandja salvestab kogu organisatsiooni e-posti domeeniga seotud kirjavahetuse.Tööarvuti on töötaja kasutusse antud eelkõige töö tegemiseks. Töövälist arvutikasutust reguleerivad üldjuhul tööandja vastavad normdokumendid. Kui töötaja kahtleb konkreetse arvutikasutamise toimingu lubatavuses, peaks töötaja toimingust pigem loobuma või eelnevalt konsulteerima tööandjaga.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.06.26, 10:04
Eesti Loto IT-operatsioonide juht: hea partner aitab keskenduda põhiärile
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äritehnoloogia esilehele