Eesti ettevõtlust pidurdab teadusvaene ettevõtlus ning viiendiku Eesti majanduskasvust annab IKT sektor, selgus täna avaldatud Eesti Arengufondi analüüsist.
Analüüs kirjeldas, et hinnanguliselt võib ligemale veerand Eesti majanduskasvust käesoleval kümnendil tulla info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektorist. IKT sektori tööhõive moodustab Eesti tööhõivest vaid 4%, ent sektori tootlikkus on võrreldes teiste sektoritega kõrgem ning majanduslik mõju on analüüsi hinnangul kordades laiem.
Arengufondi analüüs soovitab Eesti IT sektoril teenuste osutamise asemel rohkem toodete väljatöötamise poole liikuda.
Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik märkis, et antud töö koostamise peamiseks aluseks oli praktilisus – kitsaskohtade leevendamiseks või likvideerimiseks. Viimaste jaoks pakub analüüs välja ka konkreetsed meetmed, mida ministeeriumid saavad tõukefondide raha kasutamise strateegiates arvestada.
2. Ebapiisav finantseerimismaht varajases faasis teadusmahuka ettevõtluse toetamiseks
3. Ärikiirendite ja inkubaatorite vähene toetus
4. Teadus- ja arendustegevus on killustunud, klastrite ning teadus- ja arenduskeskuste koostöö on ebapiisav
5. Rahvusvaheline koostöö on ebapiisav
6. Välistööjõu toomine Eestisse on keeruline
7. Maksukeskkond peaks innovatsiooni rohkem toetama
8. Eesti põhikoolides ja gümnaasiumides on ebapiisav reaalainete maht
9. Eestis on liiga vähe ülikoolidest erasektori kaasamisel spinoff’ina teadusprojekte välja tõstetud
10. Tugeva kogemusega spetsialistid ei vaheta palgatööd ettevõtja rolli vastu

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.06.26, 11:56
Narvas saab alustada õpinguid robootika ja andmeteaduse rakenduste magistriõppekaval
Tartu Ülikool avas eelmisel aastal Narva kolledžis uue magistriõppekava „Robootika ja andmeteaduse rakendused“. Praegu on käimas avalduste vastuvõtt uutelt üliõpilaskandidaatidelt.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äritehnoloogia esilehele