Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soorm: iga töötaja järele joosta ei jõua
„Tööaja jälgimine on meil tehase-, farmi- ja vabrikutöötajatel, kes sisenevad ettevõtte territooriumile töötõendiga," rääkis Soorm. "Tõend registreerib tsehhi või farmi sissetuleku ja lahkumise aja. Saan iga hetk arvutist vaadata, kas töötaja on tööl, mis kell ta sisenes ja mis kell lahkus,” kommenteeris Soorm.
Ta leidis, et ega süsteem muud annagi, kui võimaluse jälgida töötaja tööaega ning kui ei ole palgalehti, siis aitab kontrollida, ega midagi valesti täidetud ole.
„Kui on palju töötajaid, siis igaühe järele joosta ei jõua,” nentis ta.
Äripäev küsis ettevõtetelt, kas ja kui palju ning mis otstarbel kasutatakse töötajate jälgimise süsteeme.
Seotud lood
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale „Tehisintellekt äris“.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele