Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soorm: iga töötaja järele joosta ei jõua
Talleggi juhatuse esimees Teet Soorm rääkis, et nende ettevõttes on töötajate jälgimise süsteem olemas. Selle abil jälgitakse, kas tööaega kasutatakse otstarbekalt ning et palgaarvestuses oleksid numbrid korrektsed.
„Tööaja jälgimine on meil tehase-, farmi- ja vabrikutöötajatel, kes sisenevad ettevõtte territooriumile töötõendiga," rääkis Soorm. "Tõend registreerib tsehhi või farmi sissetuleku ja lahkumise aja. Saan iga hetk arvutist vaadata, kas töötaja on tööl, mis kell ta sisenes ja mis kell lahkus,” kommenteeris Soorm.
Ta leidis, et ega süsteem muud annagi, kui võimaluse jälgida töötaja tööaega ning kui ei ole palgalehti, siis aitab kontrollida, ega midagi valesti täidetud ole.
„Kui on palju töötajaid, siis igaühe järele joosta ei jõua,” nentis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Äripäev küsis ettevõtetelt, kas ja kui palju ning mis otstarbel kasutatakse töötajate jälgimise süsteeme.
Paar aastat kasutatud äriklassi arvuti on tavaliselt kuni poole odavam kui uus. Miks valida just see ning kellele see kõige paremini sobib? Arvutiaida omanik Indrek Salm on kasutatud äritehnikat müünud piisavalt kaua, et teema selgeks rääkida.