Kui seadus muutub: kuidas peab riigi IT vastu suurimatele proovikividele

Kui seadus jõustub, peab süsteem olema valmis. Kasutajate hulk on suur ning koormust tuleb vajadusel hallata ka järjekordadega – korraga võib soovida sisse logida pool Eestit. Ja kui midagi läheb valesti, ei mõjuta see vaid ühe ettevõtte äritulemust, vaid inimeste igapäevaelu, riigi rahavoogusid või rahvusvahelist kaubavahetust.

Sarnase olukorraga seisis silmitsi Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RmIT) 2024. aasta augustis, kui president kuulutas välja mootorsõidukimaksu seaduse. Mõned kuud varem oli saanud selgeks, et 1. jaanuaril 2025 peavad esimesed maksuteated jõudma poole miljoni inimeseni. Tavapärane arendustsükkel tuli suruda märksa lühemaks: kui harilikult kuluks sellise lahenduse loomiseks umbes aasta, siis seekord tuli hakkama saada kaheksa kuuga olukorras, kus vastavat seadust alles menetleti. Seaduse väljakuulutamisest esimeste maksuteadeteni jäi vähem kui viis kuud.

See polnud veel kõik. Uut maksu muudeti juba esimesel kehtivusaastal mitu korda, sealhulgas tagasiulatuvalt. See tähendas, et juba väljastatud maksuteateid tuli ümber arvutada ja uuesti saata samal ajal, kui süsteem oli juba kasutuses ja maks puudutas enam kui 700 000 sõidukit. See ei olnud lihtsalt arendus. See oli hetk, kus vastutuse raskus oli väga selgelt tuntav.

Mootorsõidukimaks on vaid üks näide paljudest. RmIT vastutab süsteemide eest, mida kasutavad praktiliselt kõik Eesti inimesed ja ettevõtted. 2025. aastal oli arendusportfellis üle 200 projekti, millest paljud olid ajakriitilised ja seotud seadusemuudatustega.

Tuludeklaratsioonide esitamise hooajal peab süsteem taluma korraga kümneid tuhandeid kasutajaid: ainuüksi esitamise esimese päeva südaööks kinnitati eelmisel aastal ligi 120 000 deklaratsiooni. Kui 2025. aasta juulis tõusis käibemaksumäär 22%-lt 24%-le, tähendas see kümnete süsteemide samaaegset ümberseadistamist ilma katkestusteta. Need on süsteemid, mida ei saa uuenduste ajal lihtsalt korraks kinni panna.

Viimaste aastate üks keskseid fookusi on olnud kriisivalmidus ehk võime hoida teenused töös ka siis, kui tavapärane taristu ei pruugi toimida. See on toonud kaasa konkreetsed tehnoloogilised valikud: liikumise Cloud Native’i arhitektuuri suunas, Kubernetese platvormide laiema kasutuse, hübriidpilve lahendused ning Oracle Compute Cloud at Customeri platvormi, mis hoiab andmed Eesti riigi enda ruumides, pakkudes samal ajal pilve paindlikkust.

Kriisivalmidus ei ole ainult tehnoloogia küsimus, vaid strateegiline otsus selle kohta, kuidas tagada riigi toimimine ka siis, kui olukord ei ole tavapärane.

Arendajate motivatsioon on erinev. Mõne jaoks on oluline kiirus, teise jaoks tehnoloogia. RmITi puhul lisandub sellele veel kaks mõõdet – vastutus ja mõju.

Siin ei arendata lahendusi üksikutele klientidele, vaid luuakse süsteeme, mis peavad töötama kogu riigi jaoks suure koormuse all ja täpselt õigel hetkel. Kui seadus jõustub, peab ka kood töötama.

Arendajad ei ole pelgalt teostajad, vaid osalevad tehniliste lahenduste kujundamises, arhitektuuri loomises ja tehnoloogiavalikutes. Igapäevases töös kasutatakse kaasaegseid tööriistu ja praktikaid: DevSecOpsi, konteinerplatvorme ja pilvepõhiseid lahendusi, hoitakse ennast kursis sektori arengutega ja võetakse kasutusele uusi TI tööriistu.

Palgataseme poolest on erasektor sageli ees ja seda ei varjata. Kuid riigi IT pakub midagi, mida erasektoris kohtab harva: mastaapi ja mõju. Kui sinu töö mõjutab sadade tuhandete inimeste igapäevaelu või riigi rahavoogusid, on sellel teistsugune kaal. Lisaks annab see võimaluse töötada projektidega, mille mõju ulatub kaugemale ühest organisatsioonist, sealhulgas Euroopa Liidu ülese süsteemiarenduse ja digitaristu projektidega.

RmITis töötab praegu 202 inimest ning organisatsiooni töötajate rahuloluindeks on 81/100. Lausa 93% töötajatest soovitaks RmITi oma tuttavatele töökohana. See on keskkond, kus saab kasvada nii tehniliselt kui ka professionaalselt, olgu eesmärgiks süvatehniline ekspertsus, arhitektuurne roll või juhtimine.