- ST
Tippettevõtte juht: IT tulevik on meeletu – mis järgmiseks?
Nõudlus innovaatiliste lahenduste järele on suurem kui kunagi varem. Ettevõtted seisavad silmitsi üha keerukamate ohtudega, alates lunavara rünnakutest kuni andmetöötluse geopoliitiliste aspektideni. Samuti tuleb sammu pidada võimsate tehnoloogiliste arengutega: kvantarvutid ning ettevõtte andmete ülesed otsingusüsteemid on vaid mõned neist.
IT-infrastruktuuri ja andmekaitse maastik on viimastel aastatel kiiresti muutunud. Rahvusvahelise haardega, kuid kodumaiste juurtega IT-ettevõtte Proact Estonia tegevjuht Karel Kannel rõhutab: “Maastik on muutunud, ohud on muutunud ja võimalused on muutunud. Selle aja jooksul – ja see on hästi oluline – pole ka riskid paigal seisnud,” tõdeb ta.
Mis on need värsked tehnoloogiad, mis kujundavad tulevikku küberturvalisuses ja andmehalduses?
Süsteemiülene otsing, mis muudab kõike
Kannel jagab: üks kõige põnevamaid teemasid on hiljutine areng ettevõtete andmete kiireks otsimiseks andmevarunduse süsteemide kaudu, oma rolli mängib muidugi tehisintellekt.
“Kujutage ette, et saate otsida mingit märksõna või teemat kõigi oma ettevõtte andmete seast, alates e-kirjadest kuni arveteni. Ja pärida seda loomulikus keeles: ‘Palun otsi dokumentide seast, kus on juttu teemast X,’” kirjeldab Kannel. “Seejärel süsteem ei otsi mitte ainult õiget dokumenti, vaid pakub ka põhjaliku ülevaate otsitavast teemast.”
Traditsiooniliselt haldab ettevõttes iga osakond oma andmeid, mille tõttu on täieliku ülevaate saamine äärmiselt keerukas. Selline uudne võimalus toimibki just tänu andmevarundus- ja -kaitsesüsteemidele, kuna sinna jooksevad kokku kõik erinevad ettevõtte andmed ja infosüsteemid, ning tehisintellektile.
“Varunduses kõik andmed kohtuvad – see on nagu kogu ettevõtte andmepilt,” selgitab Kannel. “Samuti – AI ei ole ainult protsesside automatiseerimiseks. See on võimalus kasutada olemasolevaid andmeid, et luua uusi väärtusi.”
Ta jutustab, kuidas IT-maailmas selline andmeteülene otsing sündis. “Hakati asja uurima – meil on tänu varundusele kõik ühes kohas, selle väärtusega võiks midagi enamat teha – ja jõuti ideeni, et me võiksime kogu koondatud info pealt kiiret ja nutikat otsingut teha. Indekseerime kõik andmed ära ja siis saab, kasutusõiguse ulatuses, üle ettevõtte kõikide andmete otsinguid teha. Tänu AI-le on võimalik päringuid esitada vabas keeles ja neile vastatakse ka tekstina,” jutustab ta.
“ Näiteks võite küsida:“ Kas meil on mõni dokument, kus Karel on varem rääkinud varundusest ja andmete rikkumise katsetest?” Seejärel leiab süsteem näiteks asjakohased e-kirjad, kus ta on kellelegi sellest rääkinud, samuti vastavad pakkumised ja muud seotud dokumendid,” illustreerib Kannel.“ Lisaks saab sama süsteemi kaudu kontrollida ka andmekaitsenõuetele vastavust.”
See võimalus on juurde tekkinud just viimase paari aasta jooksul, on Kannel elevil. “AI-mudelid lähevad aina võimsamateks, protsessorid võimsamateks, mälu odavamaks. Ühel hetkel ma ei imesta, kui on võimalik, et kirjutad varundussüsteemi aknas: “Ole hea, pane mulle kokku andmed meie raamatupidamisest, e-kirjade tellimustest, päringutest, käibest ning vaata, kas leiad mingi korrelatsiooni,” juurdleb Kannel.
Pilveteenustega kaasnevad poliitilised riskid
Pilveteenuste kiire areng ja nende pakkumine globaalses mastaabis on toonud kaasa hulgaliselt eeliseid, kuid Kannel toob välja ka riske, mis ei ole pelgalt tehnoloogilised.
“Kui andmed on globaalses ulatuses salvestatud suurte teenusepakkujate, nagu Amazon, Microsoft ja Google, serverites, siis räägime lisaks tehnoloogilistele riskidele ka geopoliitika mastaabis,” kirjeldab ta. Kui andmed asuvad riigis, kus andmekaitse seadused ei pruugi kooskõlastuda meie enda seadustega, võivad tekkida tõsised probleemid.
Hetkel kuum
Näiteks on praegu Hollandi parlamendis arutlusel mure, et riigi infosüsteemide andmed, mis asuvad USA pilveteenuste pakkujate serverites Ameerikas, võivad sattuda ohtu, kui USA ja Euroopa vahel tekib diplomaatiline konflikt.
“See on tõeline probleem,” nendib Kannel. “Lahendus on aga lihtne: ettevõtted peavad oma andmete üle rohkem kontrolli omama. Hübriidlahendused, kus kriitilised andmed on salvestatud privaatsetes pilvedes või kohapeal, pakuvad ettevõtetele kindlustunde, et nad suudavad kaitsta oma andmeid kõiksuguste ohtude eest.”
Eriti teades, et kui kunagi räägiti viirustest, siis nüüd on välja arenenud terve lunavara rünnakutele spetsialiseerunud tööstus.
Kurjategijad on kavalad, Proact kavalam
Lunavararünnakutega tegelevad terved suured kuritegelikud organisatsioonid.
“See ei ole nagu viirus, mis teeb lokaalset kahju, vaid need organisatsioonid otsivad süstemaatiliselt ettevõtte infosüsteemides või sidestruktuurides nõrkusi ning murravad nende kaudu sisse. Õnnestudes on natuke aega justkui vaikus – ei teagi, et on sisse murtud – tegelikult ehitatakse aga pesa ja hakatakse kaardistama,” selgitab Kannel.
Kaardistatakse kõik infosüsteemid, tarkvarad, infrastruktuur ja siis tehakse plaan ning hakatakse vaikselt andmeid krüptima ja ka välja tõmbama. “Lõpuks algab väljapressimine: kui te nõudmisi ei täida, on karistus. Tähtsad andmed jäävad krüpteerituks või teine variant – need avalikustatakse,” kirjeldab ta.
Ta rõhub: “See ei ole enam niisugune juhuslik asi, vaid see on teadlik tegevus – väga ohtlik. Mõnede jaoks piirdub see mainekahjuga, aga paljude jaoks kaasnevad ka trahvid, GDPR ei ole mingi naljaasi. Lisaks seisab asutuse töö, mis on samuti äärmiselt kallis kahju.”
Nii peavad IT-süsteemid olema tänapäeval palju enamat kui lihtsalt usaldusväärsed – need peavad olema tõeliselt vastupidavad ja ajaga kaasas käima. “Me ei räägi enam ainult andmete kergest taastamisest, vaid süsteemidest, mis suudavad taluda ja taastuda kõikidest tõrgetest, olgu need siis riistvara rikked või küberrünnakud,” ütleb ta.
“Tänapäeval ei ole andmed lihtsalt vara, need on kõige väärtuslikum vara, mis ettevõttel on,” paneb Kannel südamele.
Kõige kallim vara
Andmete varundamise ja nende kaitse alustalaks on andmete dubleerimine. Kui mingil põhjusel lähevad andmed kaduma – näiteks sülearvuti läheb katki või varastatakse ära –, siis tänapäeval see pole enam nii suur hoop, on võimalus osta uus masin ning varukoopiast kõik küllaltki hõlpsalt taastada. Kahju hinnaks on seadme hind, mitte andmete hind. Et see aga nii oleks, tuleb hoolikalt ümber käia ka just nende varundatud andmetega – neid endid peab kaitsma.
“Esiteks ei tohi need lekkida. Teiseks peavad need olema kaitstud, et mitte langeda küberkurjategijate küünistesse,” rõhub Kannel. Muidu võib andmeid järjest varundada, aga kui kurjategija on andmetele juba ligi saanud ja neid vaikselt krüpteerib, siis sa varundad ilusti neid krüpteeritud andmeid, originaal läheb kaotsi, selgitab Kannel. Ka Eestis on olnud juhtumeid, kus just see varundatud süsteem võetakse eraldi sihtmärgiks.
Proacti lähenemine varundusele ja taastamisele käib tänapäevaga turvaliselt sammu. “Me ei räägi lihtsalt koopia tegemisest,” rõhutab Kannel. “Me räägime tagamisest, et need koopiaid ei saa lunavara rünnakutega mõjutada ja neid ei saa pärast varundamist mõjutada. Kasutame andmete muutmise kaitse ja krüpteerimise detektoriga varundussüsteeme, mis tagavad, et andmed on igal juhul igal ajal kaitstud.”
Mida toob tulevik?
Vaadates IT tulevikku, keskendub Kannel sellele, et pidev uuenduslikkus on ülioluline. Mis meid veel IT-valdkonnas ees on ootamas, sellest saab põhjalikumalt kuulda juba Proact SYNC Tallinn konverentsil, kus on kohal valdkonna tipud, kes paotavad saladusloori just tehnoloogiliste uuenduste kohta nii andmekaitse, -varunduse kui ka tehisintellekti valdkondades.
Proact SYNC Tallinn toimub 28. mail Kultuurikatlas. Konverents on mõeldud IT-juhtidele, CISOdele, IT infra ja operatsioonide spetsialistidele, platvormi arhitektidele ning süsteemiadministraatoritele ja kõigile teistele, keda huvitab andmete haldus, kaitse, IT infra ja platvorm.
Erinevaid uudiseid ja kasulikke lahendusi tutvustavad valdkonna spetsialistid paljudest maailma olulisematest tehnoloogiaettevõtetest. Kohal on näiteks Hitachi Vantara, NetApp, Cohesity, Red Hat, ExaGrid, Storware ning Hycu.
Täpsem kava asub SIIN.
Mis on Proact Estonia?
– Proact on Euroopa juhtiv andmete ja andmete halduse spetsialist, fookusega pilveteenustel ja andmekeskuste lahendustel. Ettevõte aitab oma klientidel andmeid salvestada, ühendada, kaitsta, turvata ja väärtust luua, suurendades samal ajal paindlikkust, tootlikkust ja efektiivsust.
– Proact Estonia on asutatud 2008. aastal ning on Eestis teostanud sadu projekte IT infrastruktuuri ja pilveteenuste loomisel.
– Klientideks on riigiasutused ning erasektori ettevõtted, kes vajavad abi IT infrastruktuuri, pilveteenuste, andmebaasisüsteemide ning andmekaitse ehitamisel ja haldamisel.
Lisateave Proacti tegevuste kohta aadressil www.proact.eu ning LinkedInis www.linkedin.com/company/proact-estonia
Seotud lood
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele