Mida teha, kui kulukas investeering uude äriinfokeskkonda või tehisaru tööriista ähvardab luhtuda, sest selle kasutamine ei võta vedu?
Saates osalenud AI-koolitaja Priit Ilometsa sõnul pole tegemist tehnoloogilise, vaid psühholoogilise vastupanuga. Kuigi juhtkond võib näha teenuse väärtust, jäävad tegelikud kasutajad – müügi-, turundus- ja finantsinimesed – sageli kõrvale.
“Kui töötajatel ei teki ahhaa-hetke, kus nad mõistavad, kuidas tööriist nende elu päriselt lihtsamaks teeb, siis vaibub esialgne entusiasm kiiresti,“ kirjeldas Ilomets üsna levinud mõttemustrit.
Inimesed on harjunud oma igapäevaste tööriistadega nagu Google ja Excel ning uue lahenduse õppimine tundub neile tihedas graafikus lihtsalt lisakoormusena. “Kui nende muresid ei kaardistatud piisavalt, siis ei hakka nad seda kasutama, see tähendab, et juba kliendi esimene teekond toote juurde on nõrk,” selgitas Infopanga juht Elis Tomson Äripäeva raadios.
Juht on aktivatsioonienergia allikas
Selleks, et tehnoloogia päriselt kanda kinnitaks, peab muutus algama juhtkonnast. Priit Ilomets kinnitas, et parim viis töötajaid veenda ei ole jutlus, vaid praktiline eeskuju. “Juht lihtsalt teeb demo sellest, kuidas ta tööd teeb. Ole see, kes sa tahad, et su töötajad oleksid,” märkis ta.
Näiteks tõi Ilomets keemiast tuntud mõiste “aktivatsioonienergia” – protsessi käivitamiseks peab esimene energia hulk olema väga suur ja tehnoloogilistes uuendustes võiks selleks olla juhi eeskuju.
Infopanga juht Elis Tomson tõmbas saates paralleeli isikliku kogemusega Äripäeva vaibkoodimise koolitusel. “Olin ise nii elevil, kui ma esimese asja olin valmis ehitanud. Näitasin seda oma inimestele, kelle jaoks ma seda tegin, ja vaimustus oli nakkav. Nüüdseks on meeskonnas juba neli inimest, kes ehitavad endale ise abilisi ning säästavad nii aega varem tunde võtnud töö pealt. Juht ise peab olema number üks fänn,” kinnitas Tomson.
Probleemide lahendamine asendub probleemide otsimisega
Priit Ilomets ennustas tehisaru mõjul organisatsioonide struktuuris edaspidi suuri nihkeid: hierarhilised püramiidid muutuvad lamedamaks ning rutiinse töö võtavad üle tehisintellekti agendid. “Inimese rolliks jääb olla ülevaataja, kes suunab protsesse ja kontrollib kvaliteeti,” arvas ta.
Selles uues maailmas muutub probleemide lahendamise oskusest (problem solving) olulisemaks probleemide leidmise oskus (problem finding). “Kas sa suudad küsida, mis on hea probleem, mida lahendada? Kui õige fookus on leitud, siis on tehnoloogiline ressurss vastuse saamiseks juba kättesaadav,” märkis ta.
Eksperdid hoiatavad ka, et need ettevõtted, kes julgevad AI-d katsetada ja juurutada, muutuvad oluliselt produktiivsemaks, passiivsed ootajad võivad avastada end aga ületamatu kuristiku servalt.
Saatejuht on Sigrid Kõiv.
Hetkel kuum
Seotud lood
Tartu Ülikool avas eelmisel aastal Narva kolledžis uue magistriõppekava „Robootika ja andmeteaduse rakendused“. Praegu on käimas avalduste vastuvõtt uutelt üliõpilaskandidaatidelt.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele