Robotid ei lahenda halvasti juhitud lao probleeme
Saates "Digitark äri" räägime laomajandusest, targast tööst ja tehnoloogiatest. Viimase kümnendi jooksul on laomajanduses ja tarneahela juhtimises toimunud märkimisväärsed muutused. Kuigi paljud põhilised väljakutsed on jäänud samaks, on fookusse tõusnud töötempo, klientide ootused ja eriti tehnoloogia ning andmete kättesaadavus.
OIXIO Digital ärikonsultant Indrek Sabul, kes on üle 13 aasta nõustanud rohkem kui 100 ettevõtet digitaliseerimise ja töövoogude automatiseerimise alal, selgitab, miks pole uute tehnoloogiate kasutuselevõtt laomajanduses enam vaba valik, vaid turu nõue.
Automatiseerimise ja robotiseerimise võimalused sõltuvad suuresti ettevõtte tüübist ja vajadustest. Suured logistikateenuse pakkujad ja jaotuskeskused, kus töömaht on märkimisväärne ja protsessid standardiseeritud, võivad ROI arvutuste põhjal investeerida keerukatesse lahendustesse. Keskmise suurusega ettevõte realistlikud alternatiivid on skännersüsteemid, pick-to-light lahendused, lihtsad konveierid või AGV robotid, mida saab vajadusel ka rentida.
Erilist tähelepanu väärib nutikas varude juhtimine, mis on laomajanduse robotiseerimisest sageli veelgi olulisem. Kuigi AI ümber on palju müra ja ChatGPT on kujundanud inimeste arusaama tehisintellektist, ei sobi generatiivne AI hästi tootmise ja logistika valdkonda. Selle asemel peaksid ettevõtted keskenduma spetsialiseeritud lahendustele nagu dünaamilised varude juhtimise agendid või kampaaniamüügi optimeerimise tööriistad, mis kombineerivad erinevaid tehnoloogiaid.
Saate lõpus arutleme ka selle üle, kas kõik ettevõtted vajavad üldse oma ladu. Nii nagu paljud firmad on raamatupidamise ja juriidilised teenused sisse ostnud, võiks ka laomajandus olla miski, mida saab usaldada välispartneritele. Lõpetame saate praktilise kontrollnimekirjaga, mille ettevõte enne automatiseerimise otsust peaks hoolega läbi mõtlema.
Saates on külas OIXIO Digitali ärikonsultant Indrek Sabul. Saadet juhib Mare Timian.
Saate toob kuulajateni OIXIO Digital ja OIXIO IT.
Hetkel kuum
Seotud lood
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele