Keskastmejuhid on muutuste suurimad pidurid ja võtmeisikud ühtaegu
Eesti digiriigina on maailma tipptasemel. Samas on paljud Eesti ettevõtted digitaliseerimise stardipunktis või pole tegelikult veel üldse alustanudki. Miks see nii on ja millest see räägib?
Arutame saatekülalistega digitaliseerimise teemat mitme nurga alt – riigi ja ettevõtjate koostöö, ettevõtja enda vastutus olla valmis kasutama riigi e‑teenuseid, riigi tugi ja võimalused digitaliseerimises, andmed ja aruannete automaatne edastamine riigile ning ettevõtete valmisolek selleks.
Muutuste juhtimisel on kriitiliselt oluline mõista, et vaid 31% soovitud mõjust on seotud tehnoloogiliste aspektidega, ülejäänud 69% sõltub organisatsioonikultuurist ja inimestest. Tutvustame ADKAR-mudelit, mis aitab muutuste protsessi hallata viie sammuna: teadlikkus (A – awareness), tahe (D – desire), teadmised (K – knowledge), võimekus (A – ability) ja kinnistamine (R – reinforcement).
Kommunikatsiooni puhul on eriti oluline läbi mõelda, kes on sihtrühmad ja mida nad muutusest võidavad – sõnumit tuleb korrata 5–7 korda, et see kinnistuks ja omaks võetakse.
Ettevõtte Foxway ärijuht Marko Solmann jagab kogemust oma n-ö ämbrist – ettevõte esines muutuste alguses ilusa suure üldise sõnumiga, kuid ei mõelnud läbi, mis konkreetselt iga töötaja jaoks muutub. "Tore, et me muutume, aga miks mina pean selle asja läbi tegema, kui minu jaoks ei muutu midagi," oli töötajate reaktsioon.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna juhataja Sirli Heinsoo lisab, et avalikus sektoris tehti sarnane viga – räägiti kõigile ühte sõnumit arvestamata, et erinevad osapooled (maksuamet, ettevõtjad, teenusepakkujad) vajavad erinevat kommunikatsiooni.
Eksperdid toovad välja, et digitaliseerimise projektide "valge lehe test" on oluline – kas juhtkond suudab ühele lehele kirja panna, mis on probleem või võimalus, mida lahendama hakatakse. Ühes organisatsioonis tehti selline test pool aastat pärast projekti algust ja avastati, et nii palju, kui oli inimesi ruumis, nii palju oli erinevaid arusaamu projekti eesmärgist.
Riigi ja ettevõtete koostöö kohta toob Sirli Heinsoo välja, et andmepõhise aruandluse süsteem peaks 2027. aastaks standardiseerima 150 suure mõjuga aruannet. Eksperdid rõhutavad, et digitaliseerimist ei tohiks teha lihtsalt tehnoloogia pärast – alati tuleks alustada ärivajaduse kaardistamisest ja alles seejärel valida sobiv tehnoloogia.
Saates on külas Sirli Heinsoo, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna juhataja, muutuste juhtimise konsultant Ekke Sööt ettevõttest Change Partners ning Marko Solmann ettevõtte Foxway ärijuht. Saatejuht on Mare Timian, Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht. Saate toob kuulajani OIXIO Digital ja OIXIO IT.
Hetkel kuum
Seotud lood
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele