Kvantarvutid võivad muuta ID‑kaardid ja pangatehingud haavatavaks
Saatekülalised selgitavad, et erinevalt tavalistest arvutitest kasutavad kvantarvutid kvantbitte, mis saavad olla korraga nii 0 kui 1 (superpositsioon), võimaldades paralleelselt teha tohutult palju arvutusi.
Üks kõige intrigeerivamaid teemasid saates on kvantarvutite potentsiaal murda tänapäevaseid krüptograafilisi algoritme. Eelkõige on juttu RSA krüpteerimise teemal. Saates tõdetakse, et üks olulisemaid aspekte on kvantarvutite võime murda tänapäevaseid krüptoalgoritme, eriti RSA‑d tänu Shori algoritmile. See seab ohtu ID‑kaardid, veebibrauserid ja kogu maailma krüpteeritud andmeside.
Eksperdid selgitavad, et isegi kui kvantarvuti tegutsemiseks kuluks mõni minut, oleks tulemusena võimalik saada ligipääs praegu turvaliseks peetavale infole. Kuigi see oht ei ole kohene, on see toonud kvantarvutite teema teadlaste laualt avalikkuse huviorbiiti.
Kuigi praegu on kvantarvutid suured laboriseadmed on nende võimsus märkimisväärne spetsiifiliste ülesannete lahendamisel. Saates arutame ka teemal, kuidas ettevõtjad saavad valmistuda kvantrevolutsiooniks. Eksperdid rõhutavad, et tuleb hakata tegutsema juba täna, kuna kvantvõtmetele üleminek ei ole kiire protsess. Selleks ei pea asendama tavalisi arvuteid kvantarvutitega, vaid pigem kasutama postkvantalgoritme, mille murdmisest kvantarvutitega ei ole teada efektiivseid meetodeid. Ettevõtjatel soovitatakse kaardistada oma tarkvara ja hinnata, millised süsteemid vajavad uuendamist või väljavahetamist.
Saates viidatakse sellelegi, et kuigi teadlased ja ajakirjandus võivad teemat võimendada, on kvantoht reaalne ja sellega tuleb arvestada, eriti pikaajalise väärtusega andmete ja süsteemide puhul.
Saates on külas OIXIO IT tehnoloogiajuht Jüri Reitsakas, Zetes Estonia tegevjuht Riho Kurg ning TalTech professor Ahto Buldas. Saatejuht on Mare Timian, Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht.
Hetkel kuum
Seotud lood
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele