Kuidas pöörata pakenditööstus säästlikuks?
Kuidas süüa elevanti? Võlukunst siin aita, kiirustamine samuti - korraga pintslisse pistmine käib isegi idufirmal asutajale üle jõu.
Nii võiks kirjeldada ka pakendi-idude Kiud ja Raiku ees seisvat väljakutset.
Ettevõtted on välja töötanud uudsed pakendimaterjalid, mis pakuvad jätkusuutlikku alternatiivi mullikilele, papile ja paberile.
foundME sTARTUp Day podcastis rääkisid Kiudi kaasasutaja ja tegevjuht Kaie Kaas-Ojavere ning Raiku kaasasutaja Karl Pärtel pakendisektorit eesootavatest muutustest, suurtööstuse lobist ja sellest, kuidas kiirendada uute materjalide kasutuselevõttu. Vestlust juhtis Sander Sillavee Milttonist.
2022. aastal asutatud Kiudil on selja taga esimene tegevusaasta, mille jooksul saadi klientideks rida kohalikke suurettevõtteid ja toodi koju peaauhind Eesti suurimalt ettevõtluskonkursilt Ajujaht. Esimese samme tehti välisturgude suunas, kus on juba olemas edasimüüjad.
Ringmajandusmudelit järgiv ettevõte kasutab pakendite tootmiseks tekstiilijäätmeid.
“Võtame teisese toorme ja teeme sellest mehaaniliste, väga väikese energiakuludega protsessidega papilaadse materjali,” räägib Kiudi tegevjuht Kaie Kaas-Ojavere.
“Ilmselgelt ei võistle me täna hinnas ühekordse pappkarbiga, aga kuna meie pakendid on korduvkasutatavad, on üks meie peamisi väljakutseid seotud sellega, kuidas seda mudelit skaleerida. Õnneks näitavad nii suured logistikaettevõtted kui ka kliendid üles huvi ringlusmudelite üles ehitamise ja piloteerimise vastu. Korduskasutus ja jääkmaterjalide kasutus on suunad, kuhu pakendimaailm kindlalt liigub.”
Kiudi sihtrühmaks on preemiumbrändid, sh luksuskaubamärgid. “Soovime näidata, et ka luksusbrändide pakendites on võimalik katsetada alternatiivseid materjale, mis säilitavad oma ümbertöödeldavuse, erinevalt täna valdavalt kasutatavatest värvide ja lakkidega kaetud pakenditest, mis on praktiliselt ümbertöötlematud,” selgitab Kaas-Ojavere.
2021. aastal asutatud Raiku pakub puidupõhist komposteeruvat alternatiivi mullikilele, papile ja paberile, mille teeb unikaalseks selle ressursiefektiivne tootmistehnoloogia.
"Paberiga võrreldes kasutame ühe ühiku tootmiseks 10 korda vähem puitu ja 50 korda vähem energiat, väga vähe vett ja null kemikaali."
Raiku kaasasutaja ja tegevjuht
Seni on Raiku teinud pilootprojekte ning ees ootab tööstusliku tootmise käivitamine. 2023. aastal kaasas ettevõte selleks pea 9 miljonit eurot, sealhulgas saadi 5,6 miljoni suurune grant Euroopa Innovatsiooninõukogult.
“Selline toetus näitab, et oled valdkonnas strateegiline projekt, mis avab rohkem uksi ja annab võimalusi lobitööks,” ütleb Pärtel. “Tegutseme küll Kiudiga samas sektoris, aga me ei ole tegelikult konkurendid, pigem on meil koostöökohti”. Tema sõnul tuleks pakendiidudel seljad kokku panna, et uusi materjal tutvustada ja suurtööstuste võimsale lobitööle vastu seista.
Hetkel kuum
“Praegu on pakenditurul kaks suurt materjali – plast ning paber ning papp, mille tootjatel on võimekus teha suuri investeeringuid ja lobitööd näiteks Euroopa Komisjoni suunal, mis väikestel iduettevõtetel puudub,” räägib Pärtel. Näiteks sai paberi- ja papitööstus hulgaliselt mööndusi novembris Euroopa Parlamendis heaks kiidetud uues Euroopa Liidu pakendite ja pakendijäätmete määruses.
Kaas-Ojavere toob näiteks, et kui algselt oli plaanitud määrusega sätestada, et 2030. aastaks peavad e-kaubanduse pakenditest 20% olema korduskasutatavad, siis lõpuks langetati eesmärk vaid 10 protsendile. “Kogu diskussioonist jäi kõlama sõnum võitlusest plasti vastu. Sellest, et uusi materjale turule lasta, on väga vähe juttu,” nendib ta.
Pärtel lisab, et hetkel kavandatakse tulevikus pakendite mahu järgi maksustamist, ent tegelikult tuleks lisaks vaadata ka pakendimaterjali. “Ei saa käsitleda plasti ja täiesti uudseid, palju madalama jalajäljega materjale sisuliselt võrdsetena. Seni, kuni me vanu materjale täie rauaga toetame, ei tekigi võimalust materjaliinnovatsiooniks.”
Siiski on muutused pakendisektoris Pärteli sõnul paratamatud. “Kui me oma tehnologia skaleeritud saame, tuleb meie materjal palju odavam ja väiksema ökoloogilise jalajäljega,” lubab ta. Pärteli sõnul näitavad paberi- ja papitootjad pea igakuiselt Raiku suhtes üleostmis- ja investeeringuhuvi. “Meie jaoks on tegu sisuliselt naftaettevõtetega – see on kõige energiamahukam tööstus Euroopas.”
Seotud lood
Eesti kõige ägedamate roheidude hulka jõudsid mitmed metsade ja CO2 sektoriga seotud startupid, paljud energiasektori idufirmad ja mitu (pakke)materjali idufirmat.
Idufirma Raiku Packaging, mis toodab puidust pakkematerjali, loodab kahe aasta jooksul avada pilootttehase.
Eesti pakendiidu Raiku asub hiljuti kaasatud raha toel tehaseid püsti panema. Ehkki piloottootmisega alustatakse alles suvel, tuntakse juba praegu huvi neilt litsentsi ostmise vastu.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele