Kaitseministeeriumi kliimapoliitika juht: rohetehnoloogia teeb kaitseväe vähem haavatavaks

Kaitsevaldkonnas ei tähenda rohetehnoloogia ainult ilusamat keskkonnajalajälge, vaid ka suuremat vastupidavust. Kaitseministeeriumi kliimapoliitika juhi Krista Kupitsa sõnul on küsimus selles, kuidas tagada kriisis energia, logistika, varustuse parandamine, vee puhastamine ja üksuste autonoomsus.

Tema sõnul on viimaste aastate energiakriis ja Ukraina sõda väga selgelt näidanud, et energia, logistika ja varustuskindlus ei ole pelgalt keskkonnateemad, vaid otsesed julgeolekuküsimused.

„Kui meil ei ole kriisiolukorras tagatud see, kuidas materjalid liiguvad ja kuidas mürsud kohale jõuavad, siis me ei saa tagada ka riigikaitset,” rääkis Kupits. "Kui üksus suudab ise oma energiat toota, vett puhastada ja vähem kütust tarbida, siis väheneb logistiline sõltuvus ja suureneb operatiivne paindlikkus.”

NATO vaatab kliimamuutusi julgeolekuriskina

Kupitsa sõnul on kliimamuutuste mõju jõudnud ka NATO praktilistesse aruteludesse. NATO on nimetanud kliimamuutusi julgeolekuriskiks ning hindab, kuidas need mõjutavad sõjalist valmisolekut, taristut ja operatsioone.

Näiteks on NATO lauaõppustel mängitud läbi olukordi, kus tavapärasest palju suuremad sajuhulgad muudavad kaevikud kasutuskõlbmatuks või põhjustavad tehnosüsteemide uppumist. Samuti tuleb arvestada väga kõrgete temperatuuridega ja sellega, kuidas sõdur sellistes tingimustes üldse toime tuleb.

Kupitsa sõnul on NATO jaoks roheline kaitsevaldkonnas eelkõige praktiline mõiste.

Ukraina sõda on toonud parandamise tagasi fookusesse

Ukraina sõda on Kupitsa sõnul näidanud, kui oluline on kohapealne parandamisvõimekus. Näiteks droonide puhul korjatakse alla kukkunud seadmeid kokku, parandatakse neid või kasutatakse varuosadeks.

Sarnaseid lahendusi arendatakse ka Eestis. Kupits tõi näiteks ettevõtteid, kes töötavad modulaarsete paranduskeskuste kallal, mida saaks viia kohapeale ja kasutada keerulise tehnoloogia kiireks parandamiseks.

See ei ole ainult kokkuhoiu küsimus. Kriisiolukorras võib varustuse parandamise võimekus tähendada, et üksus saab edasi tegutseda ega sõltu nii tugevalt pikast tarneahelast.

Kupitsa hinnangul on vesinikutehnoloogia ja akusalvestus kaks valdkonda, mida tuleb kaitsetööstuses edasi arendada. Need võivad anda eelise olukordades, kus üksus peab tegutsema eraldatult ja võimalikult vähese välise sõltuvusega.

Ta tõi näiteks Eesti ettevõtte PowerUp Energy, mis arendab vesinikkütuse elemente, generaatoreid ja varutoitelahendusi. Kupitsa sõnul on ettevõtte tehnoloogia jõudnud ka NATO energiajulgeoleku keskusesse.

Samuti rõhutas ta, et energiatõhusus ei puuduta ainult lahinguvälja tehnoloogiat. Kaitseministeerium tegeleb ka linnakute ja hoonete energiatõhusamaks muutmisega ning otsib võimalusi kasutada päikeseenergiat ja muid kohalikke energialahendusi.

Kaitsetööstuspargid peavad olema tulevikukindlad

Saates tuli juttu ka Eesti kaitsetööstusparkidest. Kupitsa sõnul on Kaitseministeeriumi roll luua taristu, et ettevõtted saaksid sinna tulla. See tähendab teid, vee ja energia lahendusi ning üldist võimekust.

Tema sõnul mõeldakse juba projekteerimisel sellele, et lahendused oleksid kasutatavad ka aastate pärast. Näiteks kaalutakse, kuidas tuua tööstusparkidesse vesinikutehnoloogiat, kuidas vähendada soojuskadu ning kuidas kasutada võimalusel tööstussümbioosi.

„Meie ülesanne on tagada, et ka kümne aasta pärast oleksid seal nutikad lahendused,” rääkis Kupits.

Tema sõnul peetakse selliste projektide puhul pikki arutelusid ka Keskkonnaametiga ning otsitakse viise, kuidas rajada tööstus nii, et see arvestaks looduskaitseliste ja tehniliste piirangutega.

Kupitsa sõnul ei ole kaitsevaldkonna rohetehnoloogia ajutine moesõna, vaid pikaajaline vajadus. „Kõige olulisem sõna on vastupidavus,” ütles ta. „See, et me oleme raskemini tuvastatavad, meil on parem energiajulgeolek ja pikemas plaanis väiksemad tegevuskulud, on suund edasi.”

Kuula pikemalt juba saatest "Cleantech". Saatejuht on Mart Valner. 

Saadet toetavad Sunly AS, Keskkonnainvesteeringute keskus ning Puhta Tööstuse ja Tehnoloogia Liit.

Pildil Krista Kupits. Foto autor: Arno Mikkor