Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Videokonverents kaotab vahemaad
Telia Eestil on videokonverentsiteenuse pakkumise ja kasutamise alal kogemusi alates 1996. aastast. Telial on üle Eesti umbes 30 videoruumi, kus saab suhelda kolleegide ja koostööpartneritega. Sellest, kui palju on videokonverentsilahenduses 20 aasta jooksul muutunud, kirjutab Marko Laurits, videokonverentsi tootehaldur.
Tänapäevastes videoruumides on üle videosilla suhtlemisel koos olemise tunne nii hea, et üha harvem soovitakse ka füüsiliselt kokku saada. Kogemuse põhjalt võin öelda, et enam ei peljata neil koosolekutel rääkida ka raskemaid ja delikaatsemaid teemasid. Seega, peab ikka hea põhjus olema, et hakata koosolekule sõitmiseks aega raiskama.
Kaugkoosolek peab olema sama tõhus nagu samas ruumis kohtudes
Osalejad erinevatest asukohtadest saavad lisaks üksteise kuulmisele ja nägemisele ka ühel ajal ekraanilt esitlusi, dokumente või eelarvetabeleid vaadata. Kahe pildi samaaegne edastus on alati olnud üks videokonverentsilahenduse eeliseid erinevate suhtluskeskkondade ees.
Miks on hea videopildi edastus oluline? Paljud tööjutud saavad räägitud telefoni teel, kuid olulistel vestlustel tahame näha teise inimese vahetuid emotsioone ja näoilmeid. Kehakeel ütleb meile sageli rohkem kui tuhat sõna. Selleks, et luua ettevõttesse head ja eheda koosolemise tunnet tekitavat videoruumi, on vaja õigeid seadmeid ning nende hoolega valitud paigutust. Artiklile lisatud fotol on näha väga heade Cisco seadmetega videoruumi lahendus.
Toon välja olulise, mida videoruumi kujundamisel silmas pidada.
1) Kui eesmärk on hea terav pilt, selge ja kajavaba heli, kasutamislihtsus ja töökindlus, siis on videokoosolekuks parem kasutada selleks loodud seadmeid. Oma töös kasutame Telias Cisco seadmeid ja julgeme neid ka teistele soovitada. Arvuti ja veebikaameraga päris sama tulemust ei saavuta.
2) Hea videoruum ja tüüpiline nõupidamisruum on üsna erinevad. Head samas ruumis viibimise tunnet ei teki, kui kaamera asetada projektsiooniekraani kõrvale. Kaamera võiks olla vahetult monitori peal ning monitor peaks olema paigutatud nii, et sealt nähtav vestluspartner paikneks silmade kõrgusel.
Suhtle videokoosolekul ükskõik kellega
Kes tahab arvutiga sõbrale videokõnet teha, leiab selleks internetist palju tasuta rakendusi. Tavaliselt peab sõbral kõnele vastamiseks täpselt samasugune programm olema. Videokonverentsiseadmed on seevastu standardsed ja videokõne loomisel ei ole tähtis, mis tootja seadmeid koostööpartner kasutab. Teenus töötab nagu telefonikõne, lihtsalt helistad ja ühendus toimib.
Kuigi parim variant on koosolekuid pidada videoseadmetega ruumis, on tüüpilistel videokoosolekutel mõni osaleja ka kodukontoris, töölaua taga või liikvel. Seepärast osaletakse nii arvuti ja veebikaameraga kui ka lihtsalt telefoniga helistades. Harvemini tehakse videokõne tahvli või telefoniga.
Kui videokoosolekule on vaja kutsuda kedagi ettevõttest väljastpoolt, saab talle osalemiseks saata videoruumi veebilingi. Koosolekuga liitumiseks ei pea arvutis olema midagi muud kui ainult veebilehitseja, ühtegi lisatarkvara pole vaja paigaldada. Nii nagu kõik teisedki, saab ka veebilehitsejaga osaleja näha oma arvuti ekraanilt teisi ning selle kõrvale erinevaid esitlusmaterjale, tabeleid, aruandeid jne.
Hetkel kuum
Koosolekuga võib liituda ka Äri-Skype’i või Lynci rakendusega. Ka siin on sama põhimõte – kui Äri-Skype’i osapool näitab oma arvutist esitlust, siis näevad seda nii videoruumides olijad kui ka veebipõhised osalejad.
On see turvaline?
Sageli küsitakse, kas videokonverentsil räägitav info võib ka lekkida. Standardsetel videokonverentsilahendusel on videokõned AES-algoritmiga krüpteeritud. Salastatud on nii edastatav heli, kaamera- kui ka arvutipilt. Kuigi videokõne käib Telia võrgust läbi, ei saa ka Telia töötajad ise seda pealt kuulata. Krüpteerimine on videokonverentsidel standardprotseduur, see toimib sõltumata sellest, mis tootja seadmeid kumbki osapool kasutab.
Videokonverentsiteenuse hüved:
võimalus tajuda helis ja pildis kõiki koosolekul osalejaid nagu ühes ruumis;aja- ja sõidukulude kokkuhoid;protsessid muutuvad kiiremaks, kuna teise linna koosolekule minekuks ei pea kalendrist tervet vaba päeva otsima;võimalus koosolekut või koolitust salvestada;inimesed saavad rohkem kodus töötada ja vajavad seega vähem kontoripinda.
Milleks videokonverentsi kasutatakse:
koosolekud, nõupidamised;infotunnid;koolitused ja loengud;tööintervjuud;pressikonverentsid.
Kuna Telias teeme me videokoosolekuid igapäevaselt, siis on meie soov jagada omi kogemusi ka klientidega. Lisaks on Telialt võimalik kõike videokonverentsiks vajalikku nii osta kui ka rentida.
Lisainfo: www.telia.ee/videokonverents
Seotud lood
Kaugtöö on teema, millest palju räägitakse, kuid mida väga palju ei praktiseerita. Küll kardetakse seda, et distantsilt töötajad ei tee piisavalt tööd ning lisaks puuduvad paljudel ka tehnoloogilised eeldused kaugtööks. RMK on praktiseerinud kaugtööd 2008. aastast. Tänaseks on kõigil RMK metsakorraldajatel, logistikutel, puiduvedajatel, raietöölistel jne kasutusel oma tööks vajalikud nutiseadmed ja sülearvutid. Üle mobiilse interneti saavad nad sisestada oma töö tulemusi, mida näevad ja saavad kasutada reaalajas ka teised RMK töötajad. Sellest, kuidas kaugtöö RMKs täpsemalt on korraldatud, räägivad RMK IT-juht Jaan Schults ja metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu.
Telia Eesti pakub arvuteid kõige sinna juurde kuuluvaga rendiks. Miks seda teenust kasutada, sellest räägib Telia Eesti ärivaldkonna juht Tarmo Kärsna ning kasutajakogemust jagab Amservi IT-juht Mehis Kütt.
Narvas on endale kodu leidnud üks täiesti eriline ettevõte, kelle toodanguta ei saaks sõita Audid ning keerulised ortopeedilised operatsioonid jääksid tõenäoliselt tegemata. Poolakast omanik Miroslaw Pienkowski jagab ettevõtte arengulugu ja selgitab, mis on eeldused, et suhtlus Singapuris, Narvas Linda tänaval ja Saksamaal Karlsruhes paikneva kontori vahel toimuks ladusalt.
EMT ja Elioni ärikliendid ei pea enam kunagi internetita olema. Alates 10. detsembrist tuli turule EMT ja Elioni ühisteenus, millega kaabelvõrgu rikete korral saavad ettevõtte kliendid kasutada tasuta mobiilset internetti. Esialgu pakutakse teenust äriklientidele, kes kasutavad nii EMT mobiilside teenust kui ka Elioni Ärikliendi interneti teenust.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele