Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Töökohtade haldusteenusega saab hallata nii arvuteid kui nutiseadmeid
Töökohtade haldusteenus on olnud IT-teenuste turul olemas juba mõnda aega. Siiani on teenus olnud vägagi arvutikeskne, kuid kuna üha enam kasutatakse ka nutiseadmeid, siis on oluline ka need seadmed töökoha haldusteenusega liita. Mida teenus endast täpsemalt kujutab ja mis on selle arengutrendid nutiseadmete ajastul, kirjutab Eesti Telekomi IT-teenuste haldur Taavi Talve.
Lühidalt sissejuhatuseks kirjeldan paari sõnaga, mida töökohtade haldusteenus endast üldse kujutab. Eelkõige on teenus mõeldud ettevõtetele, kes ei soovi hoida oma palgal IT-inimest, kuid kes soovivad, et kõik IT-asjad oleksid korras, andmevahetus oleks turvaline ning vajadusel saaks kiirelt arvutiabi. Selline teenuse kirjeldus on väga üldine.
IGAÜHELE OMA
Enamik IT-firmasid on haldusteenuse pakkumisel paindlikud ja lähtuvad põhimõttest – igaühele oma, täpselt nii nagu vaja on.
Tegelikkuses sõltub teenuse portfelli suurus ja keerukusaste ettevõtte suurusest ja vajadustest. Eesti Telekomi kogemuse baasil võin öelda, et 70% meie klientide probleemidest saavad lahendatud kaughalduse teel. See tähendab seda, et kõikvõimalikud IT mured lahendatakse distantsilt – üle interneti, järgides kõiki turvanõudeid. Teenusepakkuja võtab kliendi loal ekraanipildi üle ning lahendab arvutis oleva probleemi. Paljudele firmadele on see piisav lahendus.
Samas on ka neid ettevõtteid, kes soovivad omada teenuse kuutasu sees ka tehniku kohaletulekuteenust ning seadmete rentimist ja uuendamist ning igapäevatööks vajalike vahendite, nagu telefon, arvuti, printeri vms katkimineku korral asendusseadme kasutamist. Enamik IT-firmasid on haldusteenuse pakkumisel paindlikud ja lähtuvad põhimõttest – igaühele oma, täpselt nii nagu vaja on. Maksma ei pea teenuslõikude eest, mida ei kasutata.
Ettevõtted pööravad suurt tähelepanu andmete turvalisusele töökohas asuvates arvutites, kuid väga sageli ei mõelda sellele, et paljud töötajad loevad tööalaseid e-kirju ja dokumente oma mobiiltelefonides ja nutiseadmetes, mis pole sugugi ohutu. Nutiseadmete turvalisus on teema, mis vajab lahendust ja nutiseadmeid peaks IT spetsialist või haldusteenuse pakkuja käsitlema samamoodi kui arvutit – neid tuleb võimalike ohtude eest kaitsta. Suurimateks ohtudeks peetakse identiteedivargust või andmete leket ja hävimist seadme kadumisel.
NUTISEADME TURVALISUS
Töökohtade haldusteenuse raames saab ettevõtte infot sisaldavatele nutiseadmetel panna peale paroole või kaotatud seadmest andmeid kustutada.
Töökohtade haldusteenuse raames saab ettevõtte infot sisaldavatele nutiseadmetel panna peale paroole või kaotatud seadmest andmeid kustutada. See võimalus annab tööandjale turvatunde, et juhuslik seadme kadumine ei tähenda olulise info lekkimist.
Kui ettevõte kaalub, kas palgata uus IT-spetsialist või kasutada töökohtade haldusteenust, siis peaks alustama sellest, et tuleks läbi kalkuleerida IT-kulud. IT-kulud pole alati otsesed ega tähenda ainult seadmete ostu või IT-spetsialisti palkamist. IT-kulud on ka tehnika remondiks, uute tarkvarade installimiseks või IT-inimeste koolitamiseks kuluv aeg ja raha, kuid sageli seda ei teadvustata. Tegelikult peaks selleks lugema ka IT-probleemi tõttu teenimata jäänud tulu ja IT-probleemide lahendamisega tegelevate kolleegide tööaega.
Kindlasti tuleks mõelda sellele, kas värvates on IT-inimesele pakkuda täisajaga tööd või peaks ta enamuse ajast jõude istuma. Kui otsus tehakse IT-teenuse sisseostuks, siis tuleks IT-partneri valikul teha enda jaoks selgeks sisseostetava teenuse maht ning mõelda ka selle peale, kas teenusepakkuja on piisavalt suur, et suudab vajadusel näiteks ka perifeersemates piirkondades harukontoreid teenindada. Selleks on vaja teada ka teenusepakkuja spetsialistide hulka, kvalifikatsiooni taset ning teenindamisele kuluvat aega. Ja kui ettevõte tahab, et töötajad kasutaksid ka nutiseadmeid tööasjade ajamiseks, siis on oluline, et IT-partner suudaks haldusteenuse raames pakkuda ka nende seadmete haldust.
Hetkel kuum
Seotud lood
Ehitusettevõtte TREV-2 tegevusvaldkonnas armu ei anta – edukamad on need, kes suudavad IT ja tehnoloogia äri kasuks tööle panna. Nii on nad valinud teadlikult suuna, et mõned teenused tuleb sisse osta, et ise keskenduda arendamisele ja planeerimisele.
Alates käesolevast aastast on Telia 4G asukohapõhine kiire internet saadaval kõikjal Eestis - nii maapiirkondades kui ka linnalähedastes uusasulates, kus optikavõrk alles rajamisel. Uue teenuse puhul on tegemist mobiilvõrgu kaudu 4G tehnoloogial leviva internetiga, mis on mõeldud kasutamiseks konkreetsel aadressil. Olgugi, et teenus on kindla aadressiga seotud, saab kasutusaadressi mugavalt näiteks kolimise või ka ajutise ümberpaiknemise korral ümber vormistada.
Ekspordigasell ning mitme tunnustusega pärjatud kalatoodete tootja Spratfil seisis viis aastat tagasi justkui teeristil, et valida õige suund oma IT-strateegias. Nüüd tunnistab ettevõtte juht Peeter Loim, et valitud tee on end õigustanud.
Teenuste haldusprogramme on väga palju, kuid vähestel juhtudel on võimalik kasutada lahendust, kus tarkvara ei vaja edasiarendamiseks ja seadistamiseks koodikirjutamist. Just selline lihtne tööriist on Cherwell Service Management, mida pakub Telia. Cherwell toimib nagu iga teine äriprotsess.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele