- ST
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
CM: Eestist on saamas edukas kosmosetarkvara arendaja
CGI on kosmoseprojektidega tegelenud juba üle 30 aasta. Eesti üksuste töötajad liitusid oma esimese kosmoseprojektiga veidi üle kahe aasta tagasi, 2010. aasta sügisel. „Esmalt hakkasime tegema koostööd CGI Saksamaa üksusega, mille meeskonnast umbes 100 tegeleb puhtalt kosmosevaldkonnaga. Nad teevad tihedat koostööd Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) juhtimiskeskusega,“ selgitab Sisask. „Kuigi me alguses ei teadnud kosmosevaldkonnast midagi, oleme tänaseks liikunud tõhusalt edasi: meeskond ja kompetents on kasvanud ning me ei osuta enam programmeerimisteenust, vaid teeme ise ka näiteks klientidele pakkumisi.“
CGI tegeleb kõige enam maapealse tehnoloogia ja rakendustega, millega satelliite üleval hoitakse, jälgitakse ja kosmoses juhitakse.
Rohkem kui kaheaastase koostöö tulemusena Eesti ja Saksamaa üksuste vahel, löövad CGI Eesti spetsialistid igapäevaselt kaasa Euroopa Kosmoseagentuuri ja teiste klientide missioonide opereerimistarkvara loomises. Näiteks on Euroopa suurima sateliitpositisoneerimisüsteemi Galileo juhtimissüsteemi üks põhimoodul täies ulatuses Eesti spetsialistide toota ja vastutada.
Lisaks on CGI töötajad osaliselt oma vabast ajast juba paar aastat tegelenud uue põlvkonna missioonijuhtimissüsteemi Hummingbird loomisega, millest on tänaseks saanud Eesti missioonijuhtimissüsteemi selgroog. See võimaldab luua internetipõhise globaalse maajaamade võrgustiku satelliitide juhtimiseks.
„Kosmosevaldkond on väga lai, hõlmates satelliitide ja pardal olevate instrumentide ehitamist, satelliitide lähetamist orbiidile, teistele planeetidele või kaugemalegi, satelliitide opereerimist ja juhtimist, nendelt saadud andmete alla laadimist, töötlemist ja hoiustamist. Ja loomulikult nende andmete ühiskonna jaoks maksimaalset ära kasutamist,“ loetleb Sisask. „Trend tegeleda satelliitidega seotud rakenduste loomisega on kasvav: olgu siis selleks erinevad positsioneerimisega seotud rakendused, ilmaennustus, õlireostuste või muude katastroofide avastamine ja hindamine. Ja ka CGI on nende rakenduste loomisel olnud väga aktiivne.“
72 000 töötajaga 40 riigis ja 400 kontoris asuv tarkvarahiid CGI sündis eelmisel aastal suurkorporatsioonide Logica ja CGI liitumise tulemusena. Ettevõtte töötajatest umbes 500 tegeleb igapäevaselt kosmosega seotud tarkvara arendamisega – Inglismaal, Saksamaal, Hollandis ja alates 2010. aastast ka Eestis.
Eesti tudengites on potentsiaali luua maailmatasemel tehnoloogiat
CGI Eesti meeskonnast tegeleb kosmosevaldkonnaga veidi üle 10 inimese, kuid Sisaski sõnul on plaanis seda arvu kindasti kasvatada. „Eks meie populaarsust on tõstnud osalemine koos teiste ettevõtetega tudengisatelliidi projektis ESTCube-1. Aitame arendada aprillis kosmosesse lennutatava kuupsatelliidi missioonijuhtimissüsteemi tarkvara. See on erakordne võimalus kaasata tudengeid uue põlvkonna kosmosemissioonide juhtimistarkvara loomisesse, pakkudes kõigile osapooltele väärtusliku kogemust.“
Ta lisab, et Eesti tudengites on potentsiaali, kuigi teema on meile veel võõras ja alguses tundus olevat veidi ehmatav. Tegelikult polevat aga kosmosetarkvara arendamises võrreldes teiste valdkondadega midagi oluliselt teistsugust. CGI abil loodi satelliidi maapealse osa juhtimisprogramm , mida arendati koos pardapealse tarkvara tegijatega. Kuna täpsed töökäsud ja nõuded programmile puudusid, töötati protokoll välja ühistegevusena.
„ESTCube-1 valmimine ja kosmosesse jõudmine on esimene samm Eesti pürgimisel kosmoseriigiks. Missioonijuhtimistarkvara polnud varem Eestis tehtud, aga nüüd teame, et siin on olemas potentsiaal toota väga häid rakendusi,“ avaldab Sisask arvamust. „Erinevus on selles, et kui Euroopas on nii kosmose kui ka teistes valdkondades projektijuhtimine ja sellega seotud terminid ning tulemused väga rangelt paigas, siis meil pole veel ühtset raamistikku tekkinud. Samas oleme pragmaatilisemad: meie fookus jääb kvaliteetse ja lõpptarbijale vajaliku toote loomise peale, mitte ei kaldu paberil oleva formaalsele korrektusele.“
Eesti kuupsatelliit on erakordne oma teadusliku missiooni poolest: koostöös Soome ja Saksa partneritega katsetatakse ESTCube-1 pardal uudset, Soome meteoroloogiainstituudi teadlase Pekka Janhuneni leiutatud elektrilist päikesepurje. Katsetatav tehnoloogia võib tulevikus võimaldada nii kiireid planeetidevahelisi lende kui ka kosmoseprügi likvideerimist.
Hetkel kuum
CGI juhendamisel loodav missioonijuhtimissüsteem võimaldab jälgida satelliidi asukohta orbiidil, saata käskluseid, vaadata pardaandmeid, planeerida sideseansse ja missiooni kulgu. Tarkvara on maailmas esimene vabavaraline ning veebipõhine missioonijuhtimise lahendus. Tarkvara rakendatakse esmakordselt tööle käesoleva aasta aprillis Tartu Observatooriumis avatavas ESTCube-1 missioonijuhtimiskeskuses. CGI on võtnud endale juhendaja rolli ja tegeliku töö teevad ära tudengid. Nii nagu see on olnud ka satelliidi enda loomisel.
Huvi Eestis loodava tarkvara kasutamise vastu on juba tundnud mitmete Skandinaavia ja Balti riikide tudengisatellitide meeskonnad. Veebipõhine süsteem suurendab koostöövõimalusi erinevate missioonide vahel, pakkudes neile võimalust liita oma maajaamad ühtseks võrgustikuks.
Seotud lood
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale „Tehisintellekt äris“.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele